Demokraatia tähendus ja demokraatiaga rahulolu erakonnaeelistuse lõikes Eesti näitel
| dc.contributor.advisor | Ehin, Piret, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Viljasto, Argo-Remo | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2016-06-13T11:56:08Z | |
| dc.date.available | 2016-06-13T11:56:08Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva magistritöö eesmärgiks on Euroopa Sotsiaaluuringu 2012. aasta uuringuandmete põhjal uurida, kas ja millist rolli mängib erakonnaeelistus demokraatia tähenduse tõlgendamisel ja demokraatia toimimise hindamisel Eesti kontekstis. Selle tarbeks on töö jaotatud kolme peamisesse plokki. Neist esimese eesmärgiks on avada erinevaid teoreetilisi lähenemisi demokraatiale kui valitsemisvormile. Peatüki tulemusena ei kooru välja ühte, magistritöö jaoks universaalset definitsiooni demokraatiast, kuid erinevate demokraatia mudelite lahkamine aitab jõuda selgusele, milliseid indikaatoreid ning mõõdikuid tuleb demokraatia hindamiseks kasutada. Töö teine peatükk just nimelt vastavate terminitega tegeleb. See töö osa annab vastuse küsimustele, mis on kvaliteet ja rahulolu demokraatia kontekstis ning annab ülevaate nii rahvusvahelistest indeksitest kui ka akadeemilistest kirjutistest, mis antud temaatikas relevantsed on. Kolmas peatükk seostab esimesed kaks Eesti andmestikku kasutades ning uurib, millised on respondentide silmis demokraatiale kui valitsemisvormile olulised aspektid ning millisel määral vastab demokraatia tegelik toimimine respondentide ootustele. Andmed on kogutud 2012. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu käigus ning analüüsi tarbeks jaotab magistritöö küsitletavad gruppidesse vastavalt nende erakonnaeelistusele. Selle tulemusena saab magistritöö andmeanalüüsi käigus vaadelda tulemusi nii Eesti parteide kui ka üldisemas opositsioon-koalitsioon võtmes. Analüüsi peamisteks meetoditeks on keskmised väärtused laiema pildi saamiseks ning dispersioonanalüüs, kinnitamaks erinevuste statistiliselt olulist määra. Läbiviidud analüüsi tulemusena leiab kinnitust hüpotees, mille kohaselt on rahulolu demokraatia toimimisega kõrgem kui respondendi poolt eelistatud erakond on võimul. Saadud tulemuste analüüsi käigus uurib töö, millised demokraatia aspektid tekitavad suuremaid lõhesid gruppide vahel ning millega me seda põhjendada võiksime. Üldjoontes leiab töö, et opositsiooni kuuluvate erakondade toetajatel on demokraatia ideaalidele suuremad ootused kui koalitsioonierakondadel, kuid viimastest tunduvalt madalamad hinnangud demokraatia toimimisele. Samuti leiab töö, et valimistel mitteosalenud inimeste ja parlamenti mitte pääsenud erakondade toetajate vaated on väga lähedased opositsioonierakondade toetajatele. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4580781*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/51829 | |
| dc.language.iso | et | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | demokraatia | et |
| dc.subject.other | tähendus | et |
| dc.subject.other | rahulolu | et |
| dc.subject.other | parteid | et |
| dc.subject.other | prioriteedid | et |
| dc.subject.other | Eesti | et |
| dc.title | Demokraatia tähendus ja demokraatiaga rahulolu erakonnaeelistuse lõikes Eesti näitel | et |
| dc.type | Thesis | en |