Eesti vanema täiskasvanu küberturvalise käitumise püsivuse toetamine

Abstract

Magistritöö käsitleb Eesti vanemate täiskasvanute (55-aastane ja vanem inimene) küberturvalist käitumist ja probleemi, et nad ei käitu digikeskkondades alati järjepidevalt turvaliselt. Kuigi küberturvaline käitumine digikeskkondades on pälvinud avalikkuse ja praktikute tähelepanu ning on korraldatud teavituskampaaniaid ja koolitusi, ei ole soovitud käitumismustrid püsinud. Seetõttu keskendub töö küsimusele, miks vanemad täiskasvanud ei käitu püsivalt küberturvaliselt ja kuidas seda saab paremini toetada? Töö tugineb kombineeritud andmestikule: Statistikaameti 2019–2024 kvantitatiivsed andmed ja valdkonna kaheksa eksperdi kvalitatiivsetele intervjuudele. Kvantitatiivse analüüsi küsimuse „Mida olete internetis või äpis isiklikul eesmärgil teinud turvalisuse või privaatsuse tagamiseks?“ seitsme väite vastuste analüüs näitab, et sihtrühma käitumine on ajas muutuv. Näiteks turvaprogrammide kasutamise osas seitsme ja paroolide tugevdamisel kolme protsendipunkti ulatuses. Intervjuud kinnitavad, et küberturvaline käitumine ei püsi, kui sellel puudub isiklik tähendus ja kontektuaalsus. Kombineeritud andmestiku analüüs avab vanemate täiskasvanute küberturvalise käitumise probleemi tahke. Uuringu tulemusel järeldati, et kuigi muutust on püütud esile kutsuda, on jäänud püsivus saavutamata. Üks põhjus võib olla see, et sekkumised ei ole keskendunud pikaajalise küberkäitumise püsimise mõjuteguritele. Siinses töös on rakendatud Kwasnicka pikaajalise käitumise muutmise ehk püsivuse mudelit, mille abil selgitatakse välja, mis teemad ja tingimused aitavad küberturvalisel käitumisel kinnistuda ning harjumuseks muutuda. Töö tulemuste põhjal on pakutud välja sekkumiste soovitused, mis toetavad Eesti vanemate täiskasvanute küberturvalise käitumise püsivust ajas ja eri olukordades, muutes käitumise igapäevases elus järjepidevaks.