Eestikeelse skeemi olekute küsimustiku psühhomeetriliste omaduste uurimine segavalimil

Abstract

Magistritöö eesmärk oli täiendavalt uurida eestikeelse skeemi olekute küsimustiku (SMI) psühhomeetrilisi omadusi segavalimil. Testipaketti kuuluvaid küsimustikke, sh SMI-d, täitsid 379 (m = 80; n = 227; muu = 1) täiskasvanut, kellest 21 (m = 5; n = 16) kuulusid kliinilisse valimisse. Osalejate vanus jäi vahemikku 18-81, kliinilises grupis 19-55. Kliinilises valimis oli 11 osalejal depressiooni diagnoos. Eestikeelse SMI psühhomeetriliste omaduste kontrollimiseks tehti kinnitav faktoranalüüs, korrelatsioonianalüüsid, sisereliaabluse analüüs ning dispersioonanalüüsid. Kinnitust sai 14-faktoriline 100 väitega mudel, mis on võrreldav teiste uuringute tulemustega. Dispersioonanalüüsi tulemused näitasid statistiliselt olulist erinevust kliinilise ja mitte-kliinilise grupi vahel skeemi olekute kategooriates. Töö peamiseks puuduseks on kliinilise valimi väiksus. Jätku-uuringutes on oluline kliinilist valimit suurendada, et tulemusi üldistada.