Sotsiaalkiirabi vajadus Tartu linnas sotsiaaltöö spetsialistide hinnangul
| dc.contributor.advisor | Kõre, Jüri, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Kosemets, Helina | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2017-06-16T08:12:51Z | |
| dc.date.available | 2017-06-16T08:12:51Z | |
| dc.date.issued | 2017 | |
| dc.description.abstract | Siinses bakalaureusetöös uurisin sotsiaalkiirabi kui teenuse vajadust Tartu linnas. Kuues temaatilises intervjuus jagasid enda kogemusi, arvamusi ning mõtteid teenusega seonduva kohta Tartu linna sotsiaaltöö spetsialistid. Intervjuudes käsitleti teemasid, millele tuginesin arutlevat analüüsi tehes: abivajaduse tekkimise põhjused, abivajadusest teadaandjad ja info tõsiseltvõetavus, sotsiaalkiirabi juhtumite esinemissagedus, inimese tahtega arvestamine ning sotsiaaltöötajate edasine tegutsemine, vajalikule teenusele samaiseks kuluv aeg, sotsiaalkiirabi vajalikkus Tartu linnas. Tööst tuli ilmekalt välja, et nii abivajajate kui ka abi andjate poole pealt mängib olulist rolli kliendi või siis sotsiaaltöö spetsialisti enda suhtumine juhtumisse. On sotsiaaltöö spetsialiste, kes abistavad klienti isegi siis, kui see ei ole neil töökohustus ning on ka neid, kes järgivad täpselt juhiseid ning -õiguseid, ning teevad täpselt nii palju, kui neil on kohustus teha. Sama ilmneb ka olukordades, kus klient ei ole pakutava teenusega nõus – sellisel juhul lepib sotsiaaltöötaja kas inimese otsusega mitte abi vastu võtta või on nõus pakkuma isiklikust initsiatiivist lähtuvalt abivajavale kliendile sellist abi, millega ta nõus on. Teoreetilist raamistikku koostades ilmnes, et süsteemiteooria mängib inimeste eludes olulist rolli ning seda kinnitas ka uurimustöö. Ühiskonna poolt loodud süsteemid, eriti kui arvestada, et Eesti rahvastik on vananev, on äärmiselt olulise tähtsusega. Eriti kehtib see üksikute vanurite puhul. Kui abivajadus on tekkinud äkitselt, siis inimeste reageerimine sellele võib erineda väga palju: olukorrast rääkides mõned pisendavad probleemi, teised võimedavad. Selge on aga see, et sotsiaalkiirabi juhtumeid Tartu linnas esineb pidevalt – keskmiselt kord nädalas kindlasti. Intervjuudest ilmnes, et probleemi teravuse tunnetamisel abi andva isiku poolt saab klient vastava teenuse väga kiiresti – teda ei jäeta abitusse olukorda. Sotsiaaltöötaja selgitab välja abivajaduse ulatuse ning vastavalt sellele määratakse ka teenus. Väga ilmekalt tuli välja, et saaks parendada sotsiaalkiirabi juhtumitel abi andmist asjaoluga, kui teha kohene hoolduse määramine teenusekorraldust reguleeriva volikogu määruse „Koduteenuste osutamise tingimused ja kord Tartu linna asutuses Päevakeskuses Kalda“ muudatuse kaudu võimalikuks. Üldine arvamus kaldus selles suunas, et sotsiaalkiirabi teenusena Tartu linna vaja ei ole. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4683017*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/56768 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | sotsiaaltöö | et |
| dc.subject.other | sotsiaaltöötajad | et |
| dc.subject.other | sotsiaalkaitse | et |
| dc.subject.other | sotsiaalteenused | et |
| dc.subject.other | sotsiaalhoolekanne | et |
| dc.subject.other | Tartu | et |
| dc.title | Sotsiaalkiirabi vajadus Tartu linnas sotsiaaltöö spetsialistide hinnangul | et |
| dc.type | Thesis | en |