Etiopathogenetic aspects of chronic prostatitis: role of mycoplasmas, coryneform bacteria and oxidative stress

Abstract

The dissertation elucidates the causes and mechanisms behind chronic prostatitis. Of potential causes, the dissertation focuses upon mycoplasmas and coryneform bacteria that are not detected during routine analyses. Of disease mechanisms, the dissertation focuses upon oxidative stress, a likely propagator of the disease. Coryneforms form an important part of urogenital polymicrobial community in both healthy men and prostatitis patients but in patients a clearly wider spectrum of the species is present in the urogenital tract. Urogenital tract coryneforms are often resistant to clindamycin, erythromycin, nitrofurantoin, tetracyclin and common anti-prostatitis drug norfloxacin while these bacteria were always or virtually always susceptible to penicillins and TMP/SMX. There were differences in species composition of mycoplasmas as well. The species that most clearly associated with prostatitis were Ureaplasma parvum and Corynebacterium group G. In prostatitis patients, oxidative stress is present both locally and systemically and it consists of not only increased levels of oxidation products and pro-oxidants but reduced antioxidant levels as well. In the discussion part of the dissertation, there is a proposed scheme of pathogenesis where oxidative stress is used to tie the well-known pathogenetic mechanisms (infectious, autoimmune and neuromuscular) together into a pathogenetic circle.

Dissertatsioon keskendub kroonilise prostatiidi ehk eesnäärmepõletiku tekkepõhjuste ja mehhanismide väljaselgitamisele. Uurimuses käsitletakse prostatiidi võimalikke tekitajaid – korünebaktereid ja mükoplasmasid, mida rutiinsete mikrobioloogiliste külvide käigus ei avastata, samuti oksüdatiivset stressi kui haiguse kulgu vahendavat mehhanismi. Korüneformsed bakterid on suguteede polümikroobse koosluse oluline osa nii tervetel kui ka prostatiidiga patsientidel, ent nende liikide spekter on patsientidel märksa laiem kui tervetel meestel. Nende bakterite antibiootikumtundlikkuse määramisel ilmnes sageli resistentsus klindamütsiini, erütromütsiini, nitrofurantoiini, tetratsükliini ja prostatiidi raviks sageli kasutatava norfloksatsiini suhtes, samas kui need tüved olid alati või peaaegu alati tundlikud penitsilliinide ja TMP/SMX suhtes. Ka mükoplasmade liigilises koostises leiti prostatiidi-patsientide ja tervete vahel erinevusi. Kõige selgemini seostusid prostatiidiga Ureaplasma parvum ja Corynebacterium group G. Oksüdatiivne stress esineb prostatiidipatsientidel nii lokaalselt kui ka süsteemselt ning seisneb nii vähenenud antioksüdantide hulgas kui ka suurenenud oksüdatsiooniproduktide ja pro-oksüdantide hulgas. Dissertatsiooni diskussioonis on esitatud skeem, mis integreerib oksüdatiivse stressi abil suletud patogeneesiringiks senised olulisemaks peetud patogeneesimehhanismid (infektsioon, autoimmuunsus ja närvi-lihashäire).