Makrovetikatest biogaasi tootmise potentsiaal
| dc.contributor.advisor | Kasak, Kuno, juhendaja | est |
| dc.contributor.author | Kõlvart, Mairika | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond | et |
| dc.date.accessioned | 2018-05-30T08:36:27Z | |
| dc.date.available | 2018-05-30T08:36:27Z | |
| dc.date.issued | 2018 | |
| dc.description.abstract | Tänapäeva oluline probleem on inimeste sõltumine fossiilsetest kütustest, millele otsitakse aktiivselt alternatiive. Üheks alternatiiviks peetakse biogaasi, mis on odav ja mida on võimalik toota varieeruvast lähtematerjalist näiteks maismaakultuuridest, sõnnikust jm. Uue võimalusena on hakatud rääkima ka vetikatest, mida nimetatakse kolmanda generatsiooni substraadiks biogaasi produktsioonil. Põhjuseks miks vetikate kasutamine substraadina on aktuaalseks saanud on asjaolu, et nende kasvatuseks ei ole vaja magevett ning need ei hõlma suuri maismaa-alasid nagu seda teevad maismaa energiakultuurid. Looduslikult korjatavaid makrovetikaid on peetud ka lahenduseks Läänemere seisundi parandamisel ja eutrofeerumise vähendamisel. Arvestades aga käesolevas töös analüüsitud andmeid (biogaasi koguseid nii substraadist kui orgaanilisest kuivainest (m3/t), metaanisisaldust (%), kuivaine sisaldust (%) ning orgaanilise kuivaine sisaldust (%)), siis jääb makrovetikatest biogaasi tootmise võimekus madalaks. Samuti kasvukeskkonnast tingitud erisuste tõttu varieeruvad makrovetikate näitajad ühe parameetri kohta oluliselt. Kuid asjaolu, et vetikatel, võrreldes teiste toormetega, on kiirem kasvutempo ning suurem biomassi hulk, annab võimaluse suuremaks potentsiaaliks. Eestis asuvad potentsiaalsed makrovetika kogumise ning kasvatamise alad Saaremaa ja Hiiumaa lähistel. Seal paikneb ka Kassari laht, mis on suhteliselt isoleeritud ning tagab sellega hea keskkonna vetikate kasvamiseks ja kasvatamiseks. Samast piirkonnast toimub hetkel Eestis tööstuslikul otstarbel agariku looduslik korjamine traalimise teel ning on katsetatud ka vesiviljelust. Sama tehnikat kasutades oleks võimalik korjata vetikaid ka anaeroobse kääritusprotsessi tarbeks või vetikatööstusest järele jäänud vetikamassi kasutada ära biogaasi produktsiooniks. Eesti täpsema potentsiaali biogaasi tootmiseks makrovetikatest välja selgitamiseks tuleks tulevikus viia läbi anaeroobse käärituse uuringuid Eestis esinevate ja kasvavate makrovetikaliikidega (põisadru, agarik, Ulva intestinalis). | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5357820 | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/60123 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.subject | biogaas | |
| dc.subject | anaeroobne kääritamine | |
| dc.subject | vetikad | |
| dc.subject | makrovetikad | |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Makrovetikatest biogaasi tootmise potentsiaal | et |
| dc.type | Thesis | et |