Lapse koolimineku mõju perekonna tarbimistegevustele

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, millised muutused toimuvad perekonna tarbimistegevustes seoses lapse kooliminekuga. Antud töö käsitleb lapse esimesse klassi minekut kui sotsiaalset praktikat, mis sisaldab endas hulga arusaamu, tegevusi kui ka asju ja materiaalseid keskkondi. Koolimineku ettevalmistamisprotsessi kuulub palju erinevaid tarbimistegevusi, mis on antud töö seisukohast olulised. Bakalaureusetöö valimi moodustasid kuus perekonda, kus intervjueeriti nii last kui ka vanemat süvaintervjuu meetodil. Intervjuud transkribeeriti sõna-sõnalt ning analüüsiti kasutades kvalitatiivset sisuanalüüsi. Meetodi negatiivsete külgedena võib välja tuua ajamahukuse ning selle, et ainult intervjuude kaudu pole võimalik informantide tegelikke tarbimistegevusi analüüsida ning tuua välja erisusi, mis vaatluse käigus ilmneksid. Uuringust selgus, et erinevalt igapäevaste ostude sooritamisest, kaasatakse kooliasjade valimisprotsessi last palju rohkem. Kooliasjade ostmine tähistab perekondade jaoks teatavat sümboolset üleminekut, mis annab aimu lapse järjest suuremast iseseisvumisest. Kui suuremad ja sümboolsemad ostud sooritati enamjaolt koos lapsega, siis väiksemad ostud eelistas vanem iseseisvalt teha, kuna nende ostmisele on tihtipeale juba kooli poolt kindlad kriteeriumid seatud. Kooliasjade ostmisel ilmnes ka vanemapoolne eelfiltreering – vanemad valisid välja konkreetsed poed, mille tootevalikus on sobiv bränd ning tüüp müügil. Eelfiltreeringu vajadust põhjendasid vanemad sellega, et tihtipeale võib lastele toode meeldida pelgalt kommertslikult loodud sära tõttu, mitte nende kasutamisomadustest lähtuvalt. Mitu uuringus osalenud vanemat olid veendumusel, et nii mõnigi konfliktisituatsioon jäi kooliasjade ostmisel olemata, kui lapsel ei olnud võimalik kiinduda vanemate hinna- ja kvaliteedinormiga mittevastavuses olevatesse toodetesse. Lapsevanemad mõistavad, et nende roll laste tarbijana sotsialiseerumisel on väga suur, kuid samas loodetakse ka teiste sotsialiseerumisagentide mõistlikule käitumisele ning toetavale suhtumisele. Tarbimisoskuste jagamine on seotud erinevate igapäevaste tegevustega – õpetussõnu ei jagata ainult poesituatsioonides, vaid need on põimunud erinevatesse igapäevategevustesse, näiteks toiduvalmistamisse. Samuti selgus uuringust, et läbi mängulisuse peetakse tarbimisalaste baasteadmiste õpetamist väga efektiivseks. Kõik uuringus osalenud lapsed olid aktiivsed tarbijad, kellel olid olemas ka esimesed iseseisvad ostukogemused. Kuigi paljud vanemad pidasid laste tarbijapädevust väheseks, peeti siiski vähemal või rohkemal määral vajalikuks, et laps omandaks ka iseseisvalt tarbimisalaseid kogemusi.