Tajumuutuse ja tahtemuutuse kui ümbertõlgendamise strateegiate võrdlus

Abstract

Üks tõhusamaid viise emotsioonide reguleerimiseks on tõlgenduse muutmine ehk ümbertõlgendamine (ingl reappraisal). Lähtudes reAppraisal raamistikust saab ümbertõlgendamist käsitleda kahe peamise protsessina: olukorra tajumise muutus ehk tajumuutus (ingl reconstrual) ja eesmärkide ümberhindamine ehk tahtemuutus (ingl repurposing) (Uusberg et al., 2023). Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida tajumuutuse ja tahtemuutuse kasutust ning nende seost emotsiooniregulatsiooniga.

Käesolevas töös kasutatud andmestik pärineb uuringust, mida on osaliselt analüüsitud Anastassia Heinvere magistritöös (2022). Uuringus paluti osalejatel luua negatiivseid emotsioone leevendavaid alternatiivseid tõlgendusi etteantud vinjettidele. Selleks, et paremini mõista, milliseid ümbertõlgendamise mehhanisme osalejad kasutasid, lisasin andmestikule kvalitatiivsed annoteeringud, hinnates iga vastuse puhul, kas see sisaldas tajumuutust ja/või tahtemuutust. Magistritöös uurisin taju- ja tahtemuutuse kodeerimise võimalikkust, annoteeringute ning katseisikute eneseraportite kooskõla, taju- ja tahtemuutuse kasutamist vinjettide lõikes ning tajuja tahtemuutuse seoseid ümbertõlgenduste usutavuse ja valentsiga ning muutustega afektis.

Leidsin, et taju- ja tahtemuutuse kasutamist on võimalik tekstidest teatud määral tuvastada. Samas selgus ka, et puudub kooskõla annoteeringute ja eneseraporteeringute vahel. Seejuures seostusid eneseraporteeritud taju- ja tahtemuutuse määr madalama ümbertõlgenduse usutavuse ja negatiivsema valentsiga. Annoteeritud taju- ja tahtemuutuse kasutus seostus aga positiivsema valentsiga. Kahest ümberhindamise strateegiast osutus kasulikumaks tahtemuutus, mis oli seotud ümbertõlgendamise järgse soovitud muutusega afektis.