Dynamic vulnerability in the COVID-19 pandemic: experiences of the socially marginalised in Europe

Abstract

Ühiskondlikult tõrjutud inimesed on vastuvõtlikumad hädaolukordade negatiivsetele mõjudele. Samal ajal hädaolukorrad omakorda süvendavad vaesust ja ebavõrdsust. COVID-19 pandeemia ajal olid vähemkindlustatud rühmade seas keskmisest kõrgemad nii nakatumis- kui suremusnäitajad. Nende toimetulekut erinevates hädaolukordades ei ole seni aga sotsioloogiliselt piisavalt uuritud. Doktoritöö selgitab supiköökide, päevakeskuste ja varjupaikade ning nende klientide pandeemiakogemusi kaheteistkümne Euroopa riigi näitel. Töö analüüsib haavatavuse kujunemist tõrjutute seas rõhutades, et see ei ole vaid teatud rühmadele iseloomulik omadus. Haavatavus kujuneb dünaamiliselt isiklike võimete ja ressursside, kogukondlike ja ametlike tugivõrgustike ning hädaolukorra eripärast tulenevate mõjurite koostoimel. Doktoritöö tulemused osundavad, et puudused avalike tugistruktuuride ning kommunikatsiooni toimimises ja kättesaadavuses pandeemia ajal halvendasid tõrjutud rühmade olukorda. Neile ei olnud alati tagatud võrdne ligipääs riiklikele teenustele, supiköögid ja päevakeskused suleti, tänaval viibimine keelustati ning osa sotsiaaltööst peatus, toimis vaid telefoni teel või sulgus digiluku taha. Laialdane väärinfo levik haavatavates kogukondades näitas, et nendeni ei jõudnud avalikkusele suunatud COVID-19 teave, mis oli sageli ainult ametlikus keeles, mida ei usaldatud või ei mõistetud. Väärarusaamad pärssisid käitumisjuhiste järgimist ja pisendasid pandeemiaga seotud riske. Sotsiaalabiasutuste roll hädaolukordades vajab suuremat tähelepanu. Enamasti on sotsiaaltöötajatel lisaks teadmistele ja kogemustele kriisijuhiste edastamiseks vajalik usaldusväärsus, mis võimaldab tõrjututeni jõuda ning julgustada käitumismuutusi. Hädaolukordade laiaulatuslik ühiskondlik mõju teeb vajalikuks kaasata sotsiaalhoolekande esindajad partnerina hädaolukordadeks valmistumisel, neile reageerimisel ja nende mõjudest taastumisel. Individuaalsete haavatavuse allikate kõrval ametiasutuste ja sotsiaalsete tugivõrgustike toimimisest ning olukorrast tingitud haavatavustegurite süstemaatiline väljaselgitamine on aluseks tõhusamate ja sotsiaalselt õiglasemate kriisimeetmete kujundamisele.

Marginalised groups face disproportionately severe consequences in disasters, while disaster impacts further entrench poverty and deepen social inequalities. During the COVID-19 pandemic, infection and mortality rates were higher among migrants and people with lower socioeconomic status. Yet the experiences of the most vulnerable populations in disasters have so far remained largely unexplored from a sociological perspective. This doctoral thesis examined how clients of soup kitchens, day centres and shelters coped with this long-term crisis, and the challenges it posed for the institutions supporting them. To understand how the vulnerability of marginalised groups was shaped, data was collected from twelve European countries. The findings reveal that shortcomings in the functioning and accessibility of public support structures and crisis communication during the pandemic worsened the situation of people already in precarious circumstances. Day centres and soup kitchens were closed, staying on the streets was prohibited, access to health care and social services was not always equal, and much of the usual social work was suspended, shifted to phone-based support, or pushed behind digital barriers. Widespread misinformation within marginalised communities exposed the failures of crisis communication to reach them – information from the authorities was often available only in the official language, not understood or not trusted. Misconceptions hampered compliance with behavioural guidelines and fuelled the underestimation of pandemic risks. Given the broad societal impacts of disasters, it is essential to involve social care organisations, representatives of individuals in vulnerable situation, and social workers at all stages and levels of disaster risk reduction. In addition to their knowledge and experience, they often hold the trust required to engage with marginalised groups. Designing effective and more socially just disaster response requires looking beyond vulnerability factors related to individuals’ capacities and resources, and systematically analysing both the accessibility and functionality of institutional support as well as personal or community networks.