Sensoorse tundlikkuse ja söömishäirete ning vältiva/piirava toitumishäire sümptomite vahelised seosed Eesti noorte ja täiskasvanute valimil

Abstract

Sensoorne tundlikkus on konstrukt, mida on Eestis vähe uuritud. Teaduskirjanduses on aga kirjeldatud sensoorse tundlikkuse mõju inimeste igapäevaelule, muuhulgas nende söömiskäitumisele. Selle töö eesmärk oli uurida sensoorse tundlikkuse seoseid söömishäirete sümptomite ja vältiva/piirava toitumishäirega (ARFID). Valim koosnes 209 inimesest vanuses 16–65, kes täitsid enesekohased küsimustikud sensoorse tundlikkuse, söömishäirete, toitumishäirete, ärevuse ja depressiooni sümptomite kohta ning kellega viidi läbi vältiva/piirava toitumishäire diagnostiline intervjuu (EDE-ARFID). Et uurida sensoorse tundlikkuse potentsiaalset ennustavat ja vahendavat mõju söömishäirete sümptomitele ja ARFID-ile, kasutasin korrelatsioon-, regressioon- ja medieerimisanalüüse. Tulemustest selgus, et sensoorsel tundlikkusel on vältiva/piirava toitumishäirega seoses oluline roll. Sensoorne tundlikkus ennustas statistiliselt olulisel määral ARFID-i sümptomeid (β = 0,59, p < 0,001) ning vahendas püsiärevuse ja ARFID-i diagnostiliste kriteeriumite (vahendav efekt β = 0,12, p = 0,023) ning depressiooni ja ARFID-i diagnostiliste kriteeriumite seoseid (vahendav efekt β = 0,15, p = 0,004). Söömishäirete ja sensoorse tundlikkuse vahelised seosed olid vastuolulisemad. Sensoorne tundlikkus ennustas söömishäirete sümptomeid (β = 0,29, p < 0,001), kuid ei vahendanud püsiärevuse ja söömishäirete sümptomite ega depressiooni ja söömishäirete sümptomite vahelist seost. Saadud tulemused osutavad sensoorse tundlikkuse olulisusele vältiva/piirava toitumishäire etioloogias ning viitavad keerulisematele seostele söömishäiretega seoses.