Tippmaratoonari kaheksanädalase ettevalmistusperioodi treeningparameetrite analüüs: juhtumipõhine uuring viie erineva maratoni näitel

Abstract

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida tippmaratoonari kaheksanädalase ettevalmistusperioodi treeningparameetreid viie erineva maratoni näitel. Töö ülesandeks on võrrelda erinevate treeningparameetrite arvu, treeningute mahtu ja intensiivsust viie erineva maratoni näitel ning leida seosed treeningu parameetrite ja erinevate keskkonnatingimuste (temperatuur, kõrgus mere tasapinnast) vahel. Metoodika: Uurimisdisain põhineb juhtumiuuringul. Analüüs keskendub olümpiamaratoonar Tiidrek Nurme viie erineva maratonieelse ettevalmistusperioodi võrdlusele. Valimisse kuulusid neli rahvusvahelist tiitlivõistlust (Doha MM 2019, Tokyo OM 2021, Müncheni EM 2022, Budapesti MM 2023) ning üks ajajooks (Sevilla 2020). Uuring keskendub maratoni eelsetele kaheksanädalastele ettevalmistusperioodidele. Uurimisalusteks treeningparameetriteks on pikk jooks (PJ), jooks anaeroobse läve koormusel (AnL), jooks Vo2 max koormusel (Vo2 max) ja kiirustreening (KTr). Töö ühendab kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid, rõhuasetusega treeningandmete kvantitatiivsel analüüsil. Andmeallikateks on sportlase isiklikud treeningpäevikud. Tulemused: Ettevalmistusperioodil treeniti Doha, Sevilla ja Budapesti puhul 56-st päevast 51. Tokyo ja Müncheni eel 53 päeval. Mäestikutingimustes treeniti vahemikus 38–44 päeva. Pikki jookse tehti igas tsüklis 5–6 korral. Anaeroobse läve koormusel tehtud treeningute arv jäi vahemikku 4–5. VO₂ max koormusel jooksude arv samuti 4–5. Kiirustreeninguid viidi läbi 1–3. 60-minutiliste tempojooksude kiirused ja pulsisagedused sõltusid keskkonnatingimustest. Kokkuvõte: Treeningparameetritest kõige enam erinesid mahu poolest jooks Vo2 max koormusel ja kiirustreeningud ning intensiivsuse poolest jooks Vo2 max koormusel ja jooks anaeroobsel läve koormusel. Arvu poolest varieerus ettevalmistuste lõikes kõige enam kiirustreeningute arv. Treeningud kõrge õhutemperatuuriga keskkonnas ja mäestikutingimustes on eduka maratonitulemuse saavutamiseks asendamatud. Kõrge õhutemperatuur mõjutab enam jooksu mahtu anaeroobse läve koormusel. Mäestikutingimused mõjutavad enam Vo2 max jooksutreeningute mahtu ja intensiivsust.