Matemaatiliste oskuste tegevusliku aluse omandatus põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivatel 2.-4. klassi õpilastel

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada matemaatiliste oskuste tegevusliku aluse komponentide omandatuse tase põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) järgi õppivatel 2.-4. klassi õpilastel. Uurimise esimeses etapis sooritasid 2.-4. klassi õpilased rühmakatse (kontrolltöö), mille tulemused näitasid, et üldjuhul matemaatika ülesannete lahendusedukus klassiti suureneb. Samas leidis kinnitust, et kerge intellektipuudega õpilaste matemaatikaalaste teadmiste omandamine on aeglane ja raskendatud. Uurimise teises etapis viidi 2. klassi õpilaste ning kontrolltöö tulemuste põhjal 3. ja 4. klassi tugevamate ja nõrgemate õpilastega läbi individuaalkatsed, et selgitada välja matemaatiliste oskuste tegevusliku aluse komponentide omandatuse tase ning leida seoseid matemaatika protsessuaalsete aluste ning ainekavast tulenevate oskuste omandatuse taseme vahel. Individuaalkatsete ülesannete tulemuste analüüsil selgus, et tugevama grupi õpilastel on nimetatud oskused omandatud väga heal tasemel. Nõrgema grupi õpilaste vastavat oskuste taset võib nimetada heaks ning 2. klassi laste taset rahuldavaks. Samas ilmnes, et matemaatiliste oskuste tegevusliku aluse komponentide omandatuse tase on erinev nii indiviidi (õpilase) kui grupi (klassi) tasandil. Seega näitavad käesoleva töö tulemused, et intellektipuudega õpilastel sõltub edukus matemaatika õppimisel tegevusliku aluse komponentide omandatuse tasemest.