Assessing COVID-19 risk and sequelae: the role of vaccination in modifying infection, severity, and long-term outcomes

Abstract

COVID-19 pandeemia raputas kogu maailma ja tõi kaasa enneolematu surve tervishoiusüsteemidele. Haiguse mitmetahuline kliiniline pilt, kõrge suremus ja paljude organsüsteemide haaratus põhjustasid märkimisväärse koormuse tervishoiule, mis sundis rakendama ulatuslikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks. COVID-19 pikaajalised tervisemõjud on alles uurimisel, kuid esialgsed andmed viitavad seostele püsivate kehaliste kaebustega ning suurenenud esmashaigestumusele südame-veresoonkonna, ainevahetus- ja närvisüsteemi haigustesse. Kolmel Eesti rahvastikupõhisel kohortuuringul põhinev uurimistöö kasutas riiklikke elektroonilisi terviseandmebaase ning selle eesmärk oli selgitada COVID-19 riski mõjutavaid tegureid ja haiguse pikaajalisi tagajärgi. Uurimistöö näitas, et nakatumisrisk oli suurem naistel ja tööealistel inimestel, samas kui kõrgem haridustase vähendas SARS-CoV-2 läbimurdeinfektsiooni tõenäosust. Haiguse raskusaste suurenes vanuse ja kaasuvate haiguste arvu kasvades, kusjuures krooniline neeruhaigus, pahaloomulised kasvajad, kardiovaskulaarsed ja metaboolsed häired avaldasid kõige tugevamat mõju. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas nimetatud teguritest tulenevat riski, kuid ei kõrvaldanud seda täielikult. Dementsusega inimesi hospitaliseeriti harvem, kuigi nende surmarisk COVID-19 tõttu oli tõusnud. Vaktsiini kaitsev mõju infektsiooni eest kestis lühikest aega ning läbimurdeinfektsioonid olid sagedased, kuigi kaitse raske COVID-19 kulu eest oli märkimisväärne ning püsis vähemalt kuus. Vaktsiini tõhustusdoos pakkus olulist täiendavat kaitset. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas ägedate kardiovaskulaarsete sündmuste ja surma riski pärast nakatumist, muuhulgas kerge ja mõõduka raskusastme COVID-19 puhul. Vaktsineerimise kaitsev mõju piirdus peamiselt ägeda ja varase postakuutse perioodiga ning varieerus vanuse ja soo lõikes, pakkudes suuremat kaitset naistele ning alla 70-aastastele meestele. Meeste risk oli järjepidevalt kõrgem nii ägedate COVID-19 tüsistuste kui ka postakuutsete kardiovaskulaarsete tüsistuste ja suremuse osas, viidates soospetsiifiliste tegurite olulisusele haiguse kulus ja pikaajalistes tervisemõjudes. Uurimistöö tulemused toetavad riskipõhiseid ennetusmeetmeid, tõhustatud järelevalvet haiguse põdemise järel sõltumata vaktsineerimise staatusest ning vaktsineerimise käsitlemist laiemalt kui vaid haiguse raskusekulgu modifitseerivat vahendit. Ennetusstrateegiad peavad arvestama muutuvate riskide ning haavatavate rühmadega, kelle risk ei ei pruugi vaktsineerimisega täielikult kaduda ning kellele peab olema tagatud võrdne ligipääs ravile.

The COVID-19 pandemic affected the entire world and placed unprecedented strain on healthcare systems. The disease’s multifaceted clinical presentation, high mortality, and involvement of multiple organ systems caused a significant burden on health services, forcing the implementation of extensive viral containment measures. Although the long-term health effects of COVID-19 remain under investigation, observational data indicate associations with persistent health complaints and an elevated risk of cardiovascular, metabolic, and neurological disorders. This research, based on three population-based cohort studies in Estonia and using national electronic health databases, aimed to clarify factors influencing COVID-19 risk and the long-term consequences of the disease. The study showed that the risk of infection was higher among women and working-age individuals, while a higher education level reduced the likelihood of SARS-CoV-2 breakthrough infection. Disease severity increased with age and the number of comorbidities, with chronic kidney disease, cancer, cardiovascular, and metabolic disorders having the strongest impact. COVID-19 vaccination significantly reduced the risk associated with these factors but did not eliminate it. People with dementia were hospitalized less frequently, although their risk of death due to COVID-19 was elevated. The protective effect of COVID-19 vaccination against infection was short-term, and breakthrough infections were common, although protection against severe COVID-19 remained substantial and persisted for at least six months. A booster vaccine dose provided important additional protection against severe disease. COVID-19 vaccination reduced the risk of acute cardiovascular events and death after infection, including among those with mild or moderate COVID-19. The protective effect of vaccination was mainly limited to the acute and early post-acute period and varied by age and sex, offering greater protection to women and men under 70. Men consistently had a higher risk of both acute COVID-19 complications and post-acute cardiovascular complications and mortality, highlighting the importance of sex-specific factors in disease progression and long-term health effects. The study’s findings support risk-based preventive measures, enhanced monitoring after COVID-19 regardless of vaccination status, and a broader view of vaccination as more than just a tool to modify disease severity. Prevention strategies must account for changing risks and vulnerable groups whose risks may not be fully eliminated by vaccination, and ensure equal access to treatment.