Epidemiological and clinical characteristics of pertussis in Estonia

Abstract

Vaatamata kõrgele vaktsineerimisega hõlmatusele on paljudes arenenud riikides läkaköha kõige enamlevinud vaktsiinvälditav haigus. Kõrgeim läkaköha avaldumus kõikidest Euroopa riikidest registreeriti 2010.a. Eestis. Kõrge läkaköha avaldumuse tõttu on Eestis tehtud riiklikusse läkaköha immuniseerimiskavasse mitmeid muudatusi ja alates 2012.a. on riiklikult registreeritud läkaköha avaldumus püsinud suhteliselt madalana. Eestis registreeritakse läkaköha haigusjuhte riiklikult Terviseameti poolt. Tänu vaktsineerimisele on tänapäeval paljudel juhtudel haiguse kulg kerge ja inimesed ei pruugi arsti juurde pöörduda ning ebatüüpiliste juhtude korral arst ei pruugi läkaköha peale mõelda ja haigus jääb diagnoosimata. Samas võivad ka väga kergelt haigestunud inimesed läkaköha tekitavat bakterit Bordetella pertussisʼist üle kanda mitteimmuunsetele isikutele. Imikud võivad põdeda läkaköha raskelt ja mõnikord võib haigus lõppeda ka surmaga. Klassikaliselt (läkastavate köhahoogudega, inspiratoorsete repriisidega ja köhahoojärgse oksendamisega) põevad läkaköha vaktsineerimata väikelapsed. Uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja läkaköha levimus kõikides vanusrühmades, et hinnata kas hetkel Eestis kasutusel olev läkaköha immuniseerimisskeem on optimaalne. Selleks viisime me läbi seroepidemioloogilise uuringu, mis kaasab kõiki juhte asümptomaatilistest kuni klassikalisteni ning prospektiivse köhivate patsientide uuringu. Seroepidemioloogilises uuringus selgus, et igal aastal puutub B. pertussisʼega kokku 5,9% inimestest, kuid ainult 30% neist on kaevanud köha oma perearstile. Vahe riiklikult registreeritud läkaköha avaldumuse (0,013%) ja seroepidemioloogial põhineva hinnangulise avaldumuse vahel on 470 korda, mis näitab, et Eestis levib asümptoomne ja/või kergekujuline läkaköha infektsioon või ei ole läkaköha sümptomid teada. Läkaköha levimus köhivate patsientide hulgas oli 4,0%, haigestumus oli kõrgem laste kui täiskasvanute seas. Samas, ühtegi läkaköha juhtu ei kinnitunud ≥ 65aastaste hulgas. Kuigi läkaköhaga patsientidel oli rohkem inspiratoorseid repriise ja köhahoojärgset oksendamist kui muu köhaga patsientidel, siis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni läkaköha kliiniline definitsioon pole piisavalt täpne, et läkaköha ainult sümptomite järgi diagnoosida. Hetkel Eestis kasutusel olev läkaköhavastane vaktsiin ja vaktsineerimiskalender on piisavalt efektiivsed, et hoida läkaköhasse haigestumus madalal tasemel, samas B. pertussis siiski ringleb ja läkaköha täielikuks likvideerimiseks oleks vaja uut vaktsiini, mis suudaks vältida ka bakteri kandlust.

Despite of high immunisation rate, pertussis is the most common vaccine preventable disease in developed countries. In 2010, the highest incidence of pertussis in Europe was reported from Estonia. Several changes have been implemented to Estonian pertussis immunisation schedule because of high incidence and since 2012 the reported incidence has been stabilised at low level. However, as pertussis in countries with high pertussis immunisation rate might be mild or even asymptomatic, the national surveillance systems might be unable to catch all cases. The general aim of this thesis was to describe the epidemiology and clinical characteristics of B. pertussis infection in Estonia and to evaluate whether the current immunisation schedule is sufficient in preventing pertussis. To capture both symptomatical and asymptomatical cases seroprevalence study was conducted and the estimated incidence of B. pertussis infection in the year before serum sampling was 5.9%. As reported incidence of pertussis disease was 0.013%, the calculated incidence of pertussis infection was 470 times greater than that, indicating that pertussis is mostly mild or asymptomatic in immunised subjects or pertussis symptoms are unknown and thus poorly recognised. The prevalence of pertussis in patients with persistent chough was 4.0%., being higher among children than in adults, but no cases were confirmed among those ≥ 65 years of age. Although patients with pertussis had more often inspiratory whooping and posttussive emesis than patients with cough of another/unknown aetiology World Health Organization pertussis clinical criteria predict poorly pertussis. Current pertussis immunisation schedule is sufficiently effective in controlling pertussis disease at least between epidemics in Estonia. However, B. pertussis is still circulating and the eradication of pertussis needs a new vaccine which also prevents colonisation of bacteria.