Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivide mõju Eesti eluasemepoliitikale ja eluasemete kättesaadavusele ning taskukohasusele rahvusvahelise kogemuse taustal

Abstract

Käesolev magistritöö uurib Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivide mõju eluasemepoliitikale, eluasemete taskukohasusele ja kättesaadavusele Eesti näitel. Töö analüüsib, kuidas Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivid mõjutavad Eesti eluasemepoliitikat, keskendudes eriti nende mõjule eluasemete taskukohasusele ja kättesaadavusele. Rahvusvahelise kogemuse kontekstina käsitletakse ka teiste liikmesriikide (Iirimaa, Taani, Portugal ja Sloveenia) kogemusi, mis võimaldavad mõista Eesti lähenemisviisi laiemas Euroopa raamistikus. Uurimistöö käsitleb järgmist küsimust: Milline mõju on Euroopa Liidu energiatõhususe direktiividel eluasemepoliitikatele ja eluasemete kättasaadavusele ning taskukohasusele Eestis? Kasutades intervjuudele põhinevat juhtumiuuringut, hinnatakse riiklike poliitikate reageeringuid, finantstoetusmehhanisme ning tasakaalu kestlikkuse ja sotsiaalse võrdsuse vahel. Uuringu tulemused näitavad, et kuigi energiatõhususe direktiivid aitavad kaasa pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele, põhjustavad need sageli lühiajalisi taskukohasuse probleeme, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt madalama sissetulekuga rühmi. Riigid, kus on hästi kavandatud finantstoetusskeemid ja järkjärguline poliitikate rakendamine, suudavad neid negatiivseid mõjusid tõhusamalt leevendada. Analüüsi põhjal pakub magistritöö poliitikasoovitusi, et parandada energiatõhususe nõuete integreerimist, säilitades samal ajal eluaseme taskukohasuse. Soovitused hõlmavad, maapoliitika ümbermõtestamist, sihitud toetusi, järk-järgulisi renoveerimisstrateegiaid ja tugevamaid sotsiaalseid kaitsemeetmeid, et vältida soovimatuid sotsiaal-majanduslikke ebavõrdsusi.