La représentation de la France dans L'Alouette aux nuages

Abstract

Aastal, mil Eesti vabariigi iseseisvumisest möödub 100 aastat, on paslik mõtiskleda selle üle, kuidas alguses hakkama saadi. Eesti riigi arenemine jääb 1920.-1930. aastatesse, mis olid ühtlasi kõige pingelised kümnendid Euroopas, tipnedes Teise maailmasõjaga. Kõikide pingete kõrval püüdis ka noor Eesti riik hakkama saada. Olles sajandeid olnud võõrvõimud allutada, tuli nüüd hakata riiki üles rajama. Loomulikult võeti õppust teistelt riikidelt. Eesti riik on eeskujudeks pidanud Inglismaad, Prantsusmaad ja Ameerika Ühendriike ja seda just vabaduseküsimuses, mis on noore riigi jaoks oluline. 1935. aastal ilmus prantsuse kirjaniku Maurice Bedeli raamat „L’Alouette aux nuages“ („Lõoke pilvedes“). Raamatus läheb noor poiss Voldemar Pariisi vabadust õppima. Nimelt on Voldmar pärit autoritaarsest Eestist ja olles filosoofiatudeng Tartu Ülikoolis, võttis ta võimude vastu sõna, mistõttu võimud ta ülikoolist välja viskasid. Nii läheb Voldemar Prantsusmaale kui parima demokraatiakorraga riiki, et õppida saada, mis nii-öelda päris vabaduse kohta, mida tal Eestis ei olnud. See bakalaureusetöö analüüsib, millise pildi loob raamat 1930ndate Prantsusmaast. Et vabadus on juba riigi deviisis, siis on vabaduse ja riigi kirjeldamine võrreldavad. Töö koosnes kolmest peatükist. Esimeses analüüsiti Voldemari mõtted vabadusest ja Prantsusmaast. Teises peatükis vaadeldi, mida kuidas näevad prantslased ise oma riiki ja ühiskonda.. Kolmandas peatükis analüüsiti raamatus leiduvat vabaduseideed kahe teoreetiku, Isaiah Berlini kahe (poliitilise) vabaduse kontseptsiooni ja Jean-Paul Sartre’i eksistentsialismiideede abil.