Heteroglossia in Zadie Smith’s Novel White Teeth

Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks on uurida, kuidas on Briti kirjanik Zadie Smith oma romaanis “Valged hambad” kujutanud selgelt eristuvaid inglise keele variante ning tuvastada sellise keelelise mitmekesisuse mõju. Töö on jaotatud neljaks osaks –sissejuhatuseks, teoreetiliseks peatükiks, empiiriliseks peatükiks ja kokkuvõtteks. Lähilugemise raames on töös välja toodud temaatilised keelepesad, mis seotud konkreetsete tegelastega ning väljendavad nende lingvistilisi eripärasid. Teoreetiline peatükk lähtub peamiselt vene lingvisti, kirjandusteadlase ja semiootiku Mihhail Mihhailovitš Bahtini esseekogumikust „The Dialogic Imagination“, mis käsitleb sügavuti romaanižanri keelelisi eripärasid. Uurimuse põhirõhk on Bahtini poolt tutvustatud heteroglossia ehk erinevate keelevariantide koosesinemisel, mis on Bahtini väitel iga romaani lahutamatuks osaks. Empiiriline peatükk käsitleb Zadie Smithi romaani „Valged hambad“, keskendudes kolmele Bahtini poolt tuvastatud heteroglossilise romaani eripärale: tegelaste otsekõnele, tegelaste sisekõne esitamisele kolmandas isikus ja teiste kirjandusžanrite lisamisele romaanile. Peamisteks uurimisküsimusteks on, kuidas on romaani „Valged hambad“ autor loonud oma teoses heteroglossilise keelekeskkonna, millise rõhuasetusega kommenteerib jutustaja teoses kasutatavaid keeli ja kuidas teose tegelased suhestuvad inglise kirjakeelega. Uurimuse käigus selgus, et Zadie Smith on oma teoses läbivalt kasutanud kõiki bahtinlikke heteroglossilisele romaanile omapäraseid meetodeid, kõige eksplitsiitsemalt dialoogides, millele on lisaks kasutatud ka jutustajapoolseid kommentaare, mis juhivad lugeja tähelepanu konkreetse inglise keele tüübi eripärale. Uurimusest tuli samuti välja, et vaatamata sellele, et „Valged hambad“ on tunnustatud kui multikultuurse Suurbritannia ühiskonna ülistust, kus on laialt levinud erinevad inglise keele variandid, on tajuda ka inglise kirjakeele tugevat võimupositsiooni teiste inglise keele variantide suhtes.