Sirvi Kuupäev , alustades "2015-06-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 30

The use of ICT Among the Teachers of English in Estonia by Comparison with Europe and USA
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Kolbakova, Florika; Veldi, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Infotehnoloogia (IT) osatähtsus nii võõrkeelte õppimisel ja õpetamisel kui õppetöös tervikuna on viimasel aastakümnel oluliselt suurenenud. IT vahendid aitavad õppetööd vaheldusrikkamaks ja huvitavamaks muuta, ka on IT vahendite kasutamine töös digitaalajastu õpilastega suuresti möödapääsmatu, sest IT vahendid on tänapäeva õpilaste lahutamatuks osaks ning vastasel korral on õpetajal suhteliselt keeruline püüda ja hoida digiajastu õpilaste tähelepanu. Ent huvitavatele ja uuenduslikele digitaalsetele õppevahenditele vaatamata on lõhe tava- ning erivajadustega õpilaste teadmiste ja oskuste vahel järk järgult suurenenud. Selle põhjuseks on spetsiaalselt õpiraskustega õpilastele suunatud õppevahendite (nii traditsiooniliste kui digitaalsete) puudus. Käesoleval tööl on kolm eesmärki. Esiteks uurida, missuguseid IT võimaluste poolt toetatud tegevusi, ülesandeid ja materjale kasutatakse Eestis inglise keele õpetamisel tavaõpilastele ja keeleliste erivajadustega õpilastele ning neid võrrelda Euroopa ja Aasia riikides kasutatava metoodikaga. Teiseks selgitada välja, millised on suuremad probleemid ja valukohad seoses IT vahendite kasutamisega inglise keele õpetamisel tavaõpilastele ja keeleliste erivajadustega õpilastele: kas õpetajad koostavad materjalid ise või kasutavad valmismaterjale, kas ja kuidas nad materjale kohandavad. Kolmandaks, mida on võimalik Euroopa (sealhulgas Eesti) ja Aasia õpetajate kogemustest õppida.
The Representation of Teachers in the Headlines of Postimees and the Times, 2008–2012
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Moltsaar, Annabel; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida õpetajate aktiivset ja passiivset representatsiooni ajakirjanduses Postimehe ja Timesi pealkirjade näitel. Õpetajate kui sotsiaalse grupi kuvandit on vähe uuritud, eriti Eestis. Töö sissejuhatuses antakse ülevaade õpetaja rollist ja sotsiaalsest positsioonist. Õpetajat peetakse küll oluliseks järgmise põlvkonna kujundajaks, kuid ühiskond ei varusta õpetajaskonda rahuldaval määral ei materiaalse ega sümboolse kapitaliga, et rõhutada ta töö vajalikkust ja väärtust. Olukorras, kus õpetaja pole veendunud selles, et üldsus teda toetab, kahaneb õpetaja enesekindlus ja ta ametile hädavajalik autoriteetsus. Töö esimene peatükk tutvustab viimase kümne aasta jooksul tehtud uuringuid, mis käsitlevad õpetajate kuvandit ajakirjanduses. Nii Eestis kui mujal tekitab muret õpetajate vähene esindatus ajakirjanduses. Leitakse, et nende endi häält pole kuulda, kuid need, kes sõna võtavad, on esmajoones kriitilised või kujutavad õpetajaid pigem negatiivselt. Samas peatükis on toodud välja ka pealkirja kui žanri tüüpilised jooned ja olulisus meediatekstis. Pealkiri informeerib lugejat ja äratab ta tähelepanu. Võrguväljaannete puhul on pealkirjad eriti olulised, kuna neist sõltub, kas lugeja otsustab liikuda edasi artikli juurde. Teises peatükis kirjeldatakse analüüsimeetodit, milleks on kriitiline diskursusanalüüs. Diskursusanalüüs uurib keelt, kui sotsiaalset nähtust, mis mõjutab meie arusaama ühiskonnas toimuvast. Roger Fowleri (1991) tekstianalüüsi meetoditest keskendutakse magistritöös esiteks transitiivsusele, mis kirjeldab lause osapoolte omavahelisi suhteid: kes mida teeb. Teiseks analüüsitakse leksikaalsed valikud, mis annavad infot selle kohta, missuguseid assotsiatsioone konkreetne sõnavalik lugejates äratab. Nende kahe aspekti uurimine võimaldab teha järeldusi õpetajate aktiivse ja passiivse representatsiooni kohta pealkirjades. Samuti tuuakse töös välja peamised teemad, millega seoses õpetajatest kirjutatakse. Järgneb Postimehe ja Timesi viie aasta (2008–2012) pealkirjakorpuste analüüs ja arutelu tulemuste üle. Selgub, et Postimehes kujutatakse õpetajaid “sotsiaalsel väljal” pigem passiivse grupina, kes sõltub suuresti institutsioonide ja teiste sotsiaalsete gruppide tegevusest. Kogu analüüsitud perioodi jooksul kirjutatakse õpetajatest enim seoses nende palgaküsimustega. Timesi pealkirjadest nähtub, et õpetajate representatsioon on tasakaalustatum, kaldudes isegi enam aktiivse kuvandi poole. Peamine teema on õpetajate vastasseis teiste ühiskonnagruppidega.
English Teachers’ Perceptions of the Implementation of the National Curriculum for Basic School in Viljandimaa
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Varblane, Merit; Rein, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva töö eesmärk on uurida Inglise keele õpetajate arvamusi Põhikooli riikliku õppekava rakendamisest. Antud töö uurimisküsimused on: mis aitab inglise keele õpetajatel nende arvates õppekava rakendada? Mis takistab inglise keele õpetajatel nende arvates õppekava rakendada? Kuidas Inglise keele õpetajad õppekava rakendavad? Antud töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse teoreetiline ülevaade kirjandusest ja varem läbi viidud uuringutest. Teises peatükis kirjeldatakse antud töö raames tehtud uuringu metoodikat, esitatakse saadud tulemusi ning arutletakse nende üle. Õppekava on kooli alusdokument, mis sätestab eesmärgid, õpitulemused ja saavutatavad pädevused. Õppekava annab üldised suunad ja juhised. Põhikooli riiklik õppekava ei sea õpetajatele piiranguid, kuidas õppekavas olevad õpitulemused tuleb saavutada. Antud töö käigus viidi läbi pool-struktureeritud intervjuud 10 põhikooli inglise keele õpetajaga Viljandimaal. Intervjuu käigus uuriti nende õpetamise eesmärki, õpitulemuste saavutamist, õpetamise meetodeid, õppekavale lähenemist ja aspekte, mis toetab ja takistab neil õppekava rakendamist. Õpetajate eesmärk inglise keele õpetamisel on, et õpilased oleksid iseseisvad keelekasutajad ning omaksid teadmisi õpitavat keel emakeelena kõnelevate kultuuride kohta. Intervjuu käigus paluti õpetajatel 6. klassi lõpuks saavutatavaid õpitulemusi tõlgendada. Õpetajad tunnistasid, et neile on osa mõisted ja väljendid antud lõigus arusaamatud, näiteks „igapäevased suhtlusolukorrad,“ „lühikesed“ tekstid ning osa õpitulemusi ei ole 6. klassi lõpuks saavutatavad, näiteks pole 6. klassi õpilased suutelised võrdlema kultuure ning seadma endale õpieesmärke. Õpetajad ütlesid, et nad peavad õppekavas oluliseks lõimingut, kujundavat hindamist, kaasaegsust, praktilisust ning pädevusepõhisust. Õpetajate õppetöö planeerimise põhjal jagunevad nad nelja rühma: õpetajad, kes planeerivad õppetööd õppekava põhjal; õpetajad, kes planeerivad õppetööd õpiku põhjal; õpetajad, kes planeerivad õppetööd õppekava ja antud klassi / õpilaste põhjal ning õpetajad, kes planeerivad õppetööd õpiku ja klassi / õpilaste põhjal. Õpetajad kasutavad õpilasekeskset lähenemist, õpetajakeskset lähenemist ning elemente ka probleemipõhisest lähenemisest. Õpetajad pidasid keeruliseks hindamist, sest ühest küljest on see subjektiivne teisest küljest piiravad õppekava hindamiskriteeriumid õpilase individuaalse arengu hindamist. Õpetajad leidsid, et õppekava rakendamist takistab neil uute õpikute puudus, tehnilise toe puudus ja suur töökoormus. Õpetajate arvamuse järgi aitab kool õpetajal õppekava rakendada sellega, et tagab õpikute olemasolu, õppevahendid, tehnilised võimalused ja saatmise koolitustele ja seminaridele. Lisaks veel toodi välja mitterahaline tugi, näiteks töötubade korraldamine, toetav suhtumine, eriti uue proovimisse.
“Crack is cheaper!” – Established Fanfiction Writing Traditions on the Example of ‘Crackfic’
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Eero, Liisbet; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Selle töö eesmärk on uurida, kas fännikirjandusel on välja arenenud iseloomulikud meetodid, teemad ja troobikasutus. Selleks on valitud üks tüüp fännikirjandust – crackfic – ning on kogutud selle all kategoriseeritud tekste analüüsiks, et neist otsida ühiseid jooni, olenemata algtekstidest. Töö teoreetilises osas võetakse kokku fännikirjanduse ja selle uuringute ajalugu, vaadatakse lähemalt troope kirjanduses, ja võetakse kokku, mis on crackfic ja kuidas see on seotud paroodiaga. Empiirilises osas analüüsitaks 12 fännikirjanduslikku teksti erinevatest algtekstidest ning otsitakse ühiseid teemasid, meetodeid ja troope. Analüüsist tuleb välja nii metafiktsionaalsust, intertekstuaalsust, algtekstidele viitamist ja tsiteerimist, püüdeid sisse jätta tähtsaid aspekte algtekstidest, Interneti fenomenide kasutust, fantastilisi elemente ja proosale alternatiivsete tekstivormide kasutamist.
Students’ perceptions of and attitudes towards using blogging in upper intermediate EFL classes
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Kaupmees, Hele-Mai; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud uurimuse eesmärk oli välja selgitada, mida õpilased tunnevad blogide kasutamise suhtes ja kuidas nad seda tajuvad. Selle uurimuse tulemused on kasulikud õpetajatele, kes tahavad integreerida tehnoloogiat oma õppemeetoditesse. Blogide kasutamine pakub õpilastele võimalust klassivälises keskkonnas suhelda võõrkeeles. Antud teema kohta püstitati neli peamist uurimisküsimust: 1. Kuidas tajuvad õpilased blogide kasutamist inglise keelt võõrkeelena õppimisel? 2. Kuidas suhtuvad õpilased blogide kasutamisse inglise keelt võõrkeelena õppimisel? 3. Kuidas tajuvad õpilased õpetaja rolli ja tagasisidet? 4. Kuidas tajuvad õpilased kaaslaste poolset tagasisidet? Küsimused on tuletatud varasematest uuringutest (Noytim, 2010; Foroutan,Noordin, Hamazah, 2013; Mompean 2010; Hasemil, Najafi 2011). Seitse gümnaasiumi õpilast, kes õpivad inglise keelt teise võõrkeelena ning kellel on antud ainega raskusi, olid uuringu valimiks. Blogi eesmärgiks oli panna õpilased inglise keeles suhtlema klassivälises keskkonnas. Õpilased pidid sooritama kolm avatud teemaga ülesannet ning andma teinteisele tagasisidet kommentaaride näol. Õpilased hiljem intervjueeriti ning tulemused traskribeeriti ja kategoriseeriti. See magistritöö on jagatud kuueks peamiseks osaks. Sissejuhatuses antakse ülevaade tehnoloogia olulisusest hariduses ja blogimisest õppemeetodina. Esimene peatükk on jagatud viieks: kirjutamise õpetamine inglise keele õppes, kirjutamise õpetamine Eesti õppekava kohaselt, bogide kasutamine kirjutamise õpetamiseks, õpilaste suhtumine ja tajud blogimisse kui õppemeetodisse varasemate uuringute põhjal ja õpetaja roll. Teises ja kolmandas peatükis antakse ülevaade töö metodoloogiast ja tulemustest, millele järgnevad arutelu ja kokkuvõte. Selle uuringu tulemused näitavad, et üldiselt suhtuvad õpilased blogimisse positiivselt. Õpilased tajusid, et see aitas neil arendada sõnavara, lauseehitust ja grammaatikat ning pakkus neile eneseväljendus ja suhtlus võimalust. Nad nautisid tagasisidet kaasõpilastelt ja tundsid, et õppisid oma grupi liikmeid paremini tundma. Õpetaja roll on kindlasti teema, mis vajab edasi uurimist, kuid enamus õpilasi leidis, et õpetaja peaks olema aktiivne blogis osaleja. Õpilased ootasid pigem vormiga kui sisuga seotud tagasisidet.
Heteroglossia in Zadie Smith’s Novel White Teeth
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Rotenberg, Kaisa; Soovik, Ene-Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida, kuidas on Briti kirjanik Zadie Smith oma romaanis “Valged hambad” kujutanud selgelt eristuvaid inglise keele variante ning tuvastada sellise keelelise mitmekesisuse mõju. Töö on jaotatud neljaks osaks –sissejuhatuseks, teoreetiliseks peatükiks, empiiriliseks peatükiks ja kokkuvõtteks. Lähilugemise raames on töös välja toodud temaatilised keelepesad, mis seotud konkreetsete tegelastega ning väljendavad nende lingvistilisi eripärasid. Teoreetiline peatükk lähtub peamiselt vene lingvisti, kirjandusteadlase ja semiootiku Mihhail Mihhailovitš Bahtini esseekogumikust „The Dialogic Imagination“, mis käsitleb sügavuti romaanižanri keelelisi eripärasid. Uurimuse põhirõhk on Bahtini poolt tutvustatud heteroglossia ehk erinevate keelevariantide koosesinemisel, mis on Bahtini väitel iga romaani lahutamatuks osaks. Empiiriline peatükk käsitleb Zadie Smithi romaani „Valged hambad“, keskendudes kolmele Bahtini poolt tuvastatud heteroglossilise romaani eripärale: tegelaste otsekõnele, tegelaste sisekõne esitamisele kolmandas isikus ja teiste kirjandusžanrite lisamisele romaanile. Peamisteks uurimisküsimusteks on, kuidas on romaani „Valged hambad“ autor loonud oma teoses heteroglossilise keelekeskkonna, millise rõhuasetusega kommenteerib jutustaja teoses kasutatavaid keeli ja kuidas teose tegelased suhestuvad inglise kirjakeelega. Uurimuse käigus selgus, et Zadie Smith on oma teoses läbivalt kasutanud kõiki bahtinlikke heteroglossilisele romaanile omapäraseid meetodeid, kõige eksplitsiitsemalt dialoogides, millele on lisaks kasutatud ka jutustajapoolseid kommentaare, mis juhivad lugeja tähelepanu konkreetse inglise keele tüübi eripärale. Uurimusest tuli samuti välja, et vaatamata sellele, et „Valged hambad“ on tunnustatud kui multikultuurse Suurbritannia ühiskonna ülistust, kus on laialt levinud erinevad inglise keele variandid, on tajuda ka inglise kirjakeele tugevat võimupositsiooni teiste inglise keele variantide suhtes.
Aatomkihtsadestatud alumiiniumtitaanoksiid-kilede elektrilised omadused
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Vask, Agnes; Arroval, Tõnis, juhendaja; Aarik, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Portrayal of Women in Neil Gaiman's Neverwhere, American Gods and Coraline
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Kesküla, Teele; Soovik, Ene-Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida põhiliste naistegelaste kujutamist fantaasiakirjaniku Neil Gaimani romaanides "Neverwhere", "Ameerika jumalad" ja "Coraline". Kuna fantaasiakirjanduses on naistegelasi tavaliselt kujutatud stereotüüpsetes rollides, keskendub töö soostereotüüpide esinemisele antud romaanides. Töös antakse kõigepealt lühike ülevaade Neil Gaimani loomingust, sealhulgas ka selle kriitikast, millele järgneb töös analüüsitavate romaanide kokkuvõte. Esimene peatükk defineerib fantaasiakirjanduse mõiste ja uurib lähemalt selle peamisi omadusi. Vaatluse alla tulevad ka sugudevahelised erinevused ja soostereotüübid, mille põhjal jaotatakse mehed ja naised kahte kategooriasse. Stereotüüpide kohaselt on mehed näiteks aktiivsed, iseseisvad, tugevad ja heade matemaatiliste oskustega, naised aga ilusad, õrnad, passiivsed, sõltuvad ja heade verbaalsete oskustega. Kui meestele on töö olulisel kohal, siis naistele on kodu ja perekond. Samas peatükis uuritakse sääraste stereotüüpide avaldumist fantaasiakirjanduses ja naistegelaste kujutamist meeskirjanike poolt. Teine peatükk keskendub antud kolme romaani analüüsile. Analüüsi tulemused näitavad, et nii passiivseid kui ka marginaalseid naistegelasi on kokku rohkem kui aktiivseid ja keskseid. Samas pole kõiki naistegelasi kujutatud stereotüüpsetes rollides. Paljusid neist võib iseloomustada ka traditsiooniliselt mehelike tunnustega naiselike tunnuste kõrval. Selle poolest erineb teistest romaanidest eriti "Coraline", mis selgelt kritiseerib soostereotüüpilisi rolle. See toetab väidet, et Neil Gaiman on autor, kes oskab naistegelasi hästi kirjutada. Samas annab see ka põhjust oletada, et kui võrrelda antud kolme romaani, võib märgata Neil Gaimani poolt loodud kesksete naistegelaste puhul aja jooksul vähem soostereotüüpilisi tunnuseid.
Application of Content and Language Integrated learning (CLIL) in Designing Moodle Learning Activities for Students of Mechatronics
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Aksinovitš, Larissa; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud magistritöö eesmärgiks oli läbi viia uuring Tartu Kutsehariduskeskuse (Tartu KHK) mehhatroonika eriala õppijate ja kutseõpetajate seas, et välja selgitada õppijate sotsio-lingvistilised vajadused inglise keele omandamisel. Uurimuse tulemuste põhjal oli kavandatud koostada algupärane LAK (lõimitud aine- ja keeleõppe) ainekava mehhatroonika eriala jaoks. Lisaks ainekavale oli plaanis koostada näidisülesandeid Moodle keskkonnas B2- keeleoskustaseme õppijatele. Vajadus uute integreeritud ainekavade ja materjalide osas on suur, sest vastavalt uuele Kutseõppeseadusele (Riigikogu 2013) aastal 2018 peab toimuma lõplik üleminek uutele lõimitud õppekavadele, kuis suurem osa keeleõppest peaks toimuma erialast lähtuvalt. Seega esimese sammuna mehhatroonika eriala õppekava integreerimisel viidi Tartu Kutsehariduskeskuses vajaduste uuring ning koostati näidisainekava ja –õppeülesandeid. Edaspidi saaks neid kasutada abimaterjalina integratsiooni edaspidiste staadiumite läbiviimisel. Käesolev magistritöö koosneb sissejuhatusest, põhiosast ja kokkuvõttest. Põhiosa võib jagada kaheks osaks – teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline osa on koondatud esimesse peatükki ning annab ülevaate LAK-õppe olemusest ja selle rakendamisest haridussüsteemis ja õppematerjalide koostamisel. Praktiline osa on kajastatud kahes peatükis. Peatükk 2 tutvustab vajadusi väljaselgitavat uuringut, mis oli läbi viidud Tartu KHK-s veebruarist aprillini 2013, uuringu metodoloogiast ja tulemustest. Uuring andis ülevaadet mehhatroonika erialaga seonduvatest lingivtilistest vajadustest, kuigi tuleb tõdeda, et tihtipeale õppijate ja kutseõpetajate arvamused ühe või teise aspekti kohta olid subjektiivsed, mõjutatud responentide isiklike hoiakute ja keeleoskuse poolt. Kolmas peatükk keskendub magistritöö jaoks loodud LAK näidisainekava ja – õppeülesannete tutvustamisele ning samuti hõlmab ülevaadet Moodle keskkonna iseärasuslikest joontest ja võimalustest. Lõimitud ainekava keele ja mehhatroonika ainete õpetamiseks koosneb sissejuhatusest ja kuuest moodulist, mis lisaks töökeskkonnaohutusele ja tööga seotud dokumentatsioonile hõlmavad ka mehhatroonika põhivaldkondi (elektroonika, mehhanika, elekter, arvutiteadused) Antud magistritöö oli koostatud kooskõlas Tartu KHK Tööstustehnoloogia osakonna vajadusega läbi viia mehhatroonika õppekava lõiming ning töö kirjutamisel on lähtetud konkreetse kutsekooli võimalustest ja inim- ning õppevara ressursidest. Töö võib olla abiks edaspidise koostöö arendamiseks kutse- ja keeleõpetajate vahel ainete lõimimisel. Magistritöö toetub 46-le allikale ning sellel on 9 lisa.
Authenticity of English Teachers in Estonia
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Opaal, Ilona; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Töö eesmärk on tõsta õpetajate ja koolitajate teadlikkust autentsuse kohta. Töö koosneb teoreetilises osast, mis kirjeldab identiteedi ja autentsuse olemust ja kooslust. Empiiriline osa tugineb intervjuudele järgides analüütilist, fenomenoloogilist uurimismeetodit, püüdes uurida Eesti inglise keele õpetajate autentsust. Õpetaja autentsus algab eneseteadlikkusest ja kriitilisest reflektsioonist enese kohta, millele lisandub teadlikkus teistest, teadlikkus kontekstist ja suhetest õpilaste ja kolleegidega. Avatud ja enesesteadlikud õpetajad on tõenäolisemalt need, kes end klassis õpilastega suheldes avavad ja seega autentsed on. Autentne õpetaja areneb nii personaalsel kui ka professionaalsel tasemel samaaegselt, kuna need on omavahel lahutamatult seotud. Tee autentsuseni on elupõline protsess ja igaüks peaks leidma enda isikule ja maitsele sobiva õpetamismeetodi. Töö käigus selgus, et vaid üks õpetaja küsitletutest vastab kõigile autentsuskriteeriumitele, kaheksa õpetajat kümnest on oma töös ebakindlad, pooled õpetajatest ei reflekteeri kunagi või harva.
Reducing Anxiety in English Language Classes
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Kongi, Mari; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud uurimustöö eesmärk on välja selgitada, mis põhjustab võõrkeeleõppes ärevust ja kuidas toetada täiskasvanud õppijaid omandamaks võõrkeel võimalikult stressivabalt. Sellest lähtuvalt esitatakse järgnevad uurimisküsimused: Mis muudab täiskasvanud võõrkeele õppijad ärevaks? ; Kuidas vähendada ärevust täiskasvanud keeleõppijate seas, toetudes Krashen`i affektiivse filtri hüpoteesile (Krashen 1987: 31)? ; Kas suggestopeedia, koostöökeskne keeleõpe ja neurolingvistiline programmeerimine hõlmavad endas sobivaid tehnikaid aitamaks täiskasvanud keeleõppijail üle saada võõrkeeleõppega seotud ärevusest? Lähtudes antud uurimustöö eesmärgist kasutati kvalitatiivseid uurimismeetodeid, vastavalt küsitlust ja intervjuusid. Intervjueerimine võimaldas saada parema ülevaate üliõpilaste emotsionaalsest ja vaimsest taustast ning peegeldada nende hirme ja vajadusi seoses võõrkeeleõppega. Andmed koguti Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži üliõpilastelt. Selleks, et teada saada, kas antud tudengid kogevad inglise keele tundide ajal ärevust, küsitleti ajavahemikus kevad-talv 2014 51 tudengit. Esmalt pidid üliõpilased vastama küsimustele seoses sotsiaalse ärevusega, järgnevalt aga võõrkeeleõppega seotud ärevuse kohta. Detsembris 2014 kuni aprillis 2015 viidi 27 üliõpilasega läbi avatud vastustega intervjuud. Kuna intervjueerimine ja selle analüüs on pikaajaline protsess, viidi intervjuud läbi gruppide kaupa. Intervjuud analüüsiti kasutades temaatilist lähenemist. Antud töö on jagatud nelja ossa. Esimeses peatükis käsitletakse erinevaid ärevusliike, mis esinevad täiskasvanud keeleõppijate seas; teine peatükk annab ülevaate erinevatest humanistlikest meetoditest, mida kasutada vähendamaks ärevusi täiskasvanud keeleõppijate seas; kolmandas peatükis kirjeldatakse antud uurimuses kasutatud metoodikat ja protseduuri ning analüüsitakse küsitluse ja intervjuude tulemusi; neljandas peatükis tuuakse välja uurimuses osalenud keeleõppijate soovitused muutmaks keeleõpe motiveerivamaks ja stressivabamaks. Lisaks antakse viimases peatükis ülevaade humanistliku metoodika elementidest, mida antud töö autor on juba keeleõppes kasutanud ning jagatakse soovitusi tuleviku perspektiivis. Lähtudes küsitluse tulemustest, võib järeldada, et paljud keeleõppijad ei ole sotsiaalselt ärevad. Need, kes siiski kannatavad teatud sotsiaalse ärevuse ilmingute all, kardavad avalikult sõna võtta, tunnevad end ebamugavalt tööintervjuul või lihtsalt olles tähelepanu keskpunktis. Võõrkeeleõppega seotud ärevus paistab olevat levinud suurema hulga vastanute seas. Enamus küsitletud tudengitest muretsevad vigade tegemise pärast inglise keeles ja peavad kaasõpilasi võõrkeeles paremaks kui iseennast. Küsitluse tulemusena saadi ülevaade võõrkeeleõppega seotud ärevuste olemasolust küsitletud tudengite seas. Intervjuu tulemuste põhjal saadi täpsem informatsioon tudengite tunnete kohta seoses võõrkeeleõppega. Tulemused näitavad, et paljudel keeleõppijatel on negatiivsed mineviku kogemused seoses võõrkeele õppimisega. Ebameeldivad tunded, mis pärinevad tudengitel põhikooli ja gümnaasiumi ajast, mõjutavad negatiivselt nende enesekindlust praegustest keeletundides. Intervjuu tulemustest saab välja lugeda, et mitmed keeleõppijad on teadlikud humanistlikest keeleõppe meetoditest ning nad toovad välja aspekte, mida kasutada vähendamaks ärevust ning tõstmaks motivatsiooni keeleõppes. Intervjueeritavad toovad sobilike tegevustena välja õppimise samatasemelistes väikestes gruppides, mitmekesiste meelelahutuslike meetodite kasutamine ning õpilaste ootuste ja kogemustega arvestamine. Tudengite arvates mängib motiveeriva ning pingevaba keeleõppe keskonna loomisel väga tähtsat rolli nii õpetaja kui kaasõpilaste isiksus, käitumine ning suhtumine.
Teachers' perceptions of the washback effect of the Year 12 English examination
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Aron, Kristi; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Õpetajad usuvad ja uurimused on näidanud, et eksamid mõjutavad mida ja kuidas õpetajad õpetavad ning see omakorda mõjutab, mida õpilased õpivad. Mida olulisem on eksamitulemus õpilase tulevikuplaane silmas pidades, seda suurem ka tema eeldatav mõju õpetamisele. Hoolimata sellest, et eksami/ testimise mõju on uuritud juba 1990ndatest aastatest, on uurimisvaldkond Eesti jaoks uus. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, millist mõju on avaldanud inglise keele riigieksam õpetamisele. Magistritöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade varasematest eksami mõjule keskendunud uurimustest. Teises peatükis kirjeldatakse meetodit ja esitatakse uurimistulemused. Magistritöö eesmärgi täitmiseks ning hüpoteeside kontrollimiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud Lääne-Virumaa seitsme gümnaasiumi inglise keele õpetajaga. Kokku intervjueeriti kümmet gümnaasiumiosa inglise keele õpetajat. Intervjuu keskmine pikkus oli 34 minutit. Intervjuud salvestati, transkribeeriti ja analüüsiti. Uurimistulemused esitati neljas grupis, mis olid seotud intervjuu stsenaariumiga. Riigieksami sisu ja vormi mõju õpetamisele avaldus näiteks riikliku õppekava teemade kärpimises, eksamiga seotud nõuannete andmises, eksami ülesehituse tutvustamises, hindamisskaalade tutvustamises, monoloogi struktuuri ja kirjutamisülesannete struktuuride õpetamises, proovieksami läbiviimises ning mujal. Riigieksami mõju tunni sisule avaldus kõige rohkem suhtumises kirjutamisülesannete õpetamisesse. Nimelt keskenduti 12. klassides peamiselt essee, aruande ja (pool)ametliku kirja kirjutamisele, kuid kümnendas ja üheteistkümnendas klassis laiendati õpetatavate kirjutamisülesannete nimistut vastavalt 2016. aastal riigieksami ülesannete nimistusse kuuluvatele. Töö sissejuhatuses püstitatud hüpotees negatiivse eksamimõju domineerimise kohta ei leidnud kinnitamist, kuna eksami mõju iseloomu on keeruline määrata ning määravaks saab pigem kontekst, milles mõju avaldub. Uurides õpetajate nägemust riigieksami mõju kohta selgus, et eksami mõju, õpetajate suhtumine riigieksamisse ja õpetajate töötingimused on omavahel seotud. Mida paremad on õpetajate töötingimused, seda kindlamini nad end eesseisva eksami suhtes tunnevad ning seda vähem võetakse ette konkreetseid samme „eksami õpetamiseks“. Kuna uurimistulemused põhinevad intervjuudel, ning vastused on kirjeldava loomuga, on vaja edasisi uurimusi, mille käigus kasutataks kombineeritud meetodit (näiteks: intervjuud, tunnivaatlused ja küsimustikud).
The Use of Information and Communication Technologies in Teaching English as a Second Language in Estonian Schools
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Ohu, Tõnis; Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on vaadelda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutust üldhariduskoolides Eestis inglise keele kui teise keele õpetamisel. Töö on motiveeritud asjaolust, et 2011. aastal jõustunud uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad sätestavad vajaduse kasutada nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid kooli füüsilises õppekeskkonnas. Ühtlasi on moodsad infotehnoloogilised lahendused nagu Internet ja arvutid muutunud ühiskonnas üldiselt, kuid eelkõige noorema põlvkonna jaoks igapäevaseks suhtlus- ja teabevahendiks, mistõttu on noorte üldine arvutioskuse tase väga kõrge. Eelpoolmainitud asjaolude tõttu on oluline tagada, et koolide IKT vahenditega varustatus ja õpetajate digitaalne kirjaoskus oleks tasemel, mis võimaldab moodsate tehnoloogiliste lahenduste tõhusat kasutust õppetöös. Töö teoreetilises osas käsitletakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuse vajadust, eeldusi ja võimalusi õppetegevuse mitmekesistamisel ning rikastamisel. Näiteks on võimalik inglise keele kui teise keele õpetamisel kasutada Internetis kergesti kättesaadavat autentset ja ajakohast materjali, mis on lisaks keeleõppele täiendab õpilaste kultuuri- ja üldteadmisi. Elektroonsete ja veebipõhiste õppematerjalide kasutus võimaldab õpetajal varieerida õppematerjale vastavalt õpilase võimetele ning loob hea eelduse õpilase iseseisvaks tööks väljaspool kooli, sest õppematerjalid on kergemini ligipääsetavad ja reeglina interaktiivsed. Ühtlasi analüüsib teoreetiline osa arenguid IKT juurutamisel Eesti koolides. Ilmnes, et peamine protsessi koordinaator on Tiigrihüppe Sihtasutus, kes kaasrahastab riist- ja tarkvara soetamist koolidele, korraldab erinevaid koolitusi ja töötab välja tulevikulahendusi nagu e-Koolikott (õpilase tahvelarvuti) ja erinevad infosüsteemid. Näiteks aastatel 2012–2013 kaasrahastab Tiigrihüppe Sihtasutus koolide IKT varustuse täiendamist 5 euro ulatuses õpilase kohta eeldusel, et haridusasutus läbib edukalt taotlusvooru. Eesti Arengufondi 2010. aasta aruandes EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest hariduses esitatud nägemuse kohaselt võetakse e-Koolikott ja digitaalsed õppevahendid üldhariduskoolides kasutusele hiljemalt 2018. aastal.
Teacher Positioning in the Context of Education Reform
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Villemson, Kärt; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, kuidas õpetajad positsioneerivad ennast ja teisi Eesti haridusreformi kontekstis. Sissejuhatus annab ülevaate Eesti haridusreformist ja varasematest uuringutest selle kohta. Töö esimene peatükk tutvustab teoreetilist raamistikku, positsioneerimisteooriat (vt Davies ja Harré, 1990), mis väidab, et igas vestluses luuakse, võetakse ja tõrjutakse positsioone. Esimene peatükk annab ka ülevaate seni õpetajate positioneerimise vallas tehtud uuringutest ja uuringus kasutatavast metoodikast. Käesolev uurimus kasutab põhistatud meetodit, milles analüüs on tihedalt seotud andmestikuga ja kogutavate andmete pidev analüüs suunab edasist andmekogumisprotsessi. See meetod võimaldab sügavuti uurida, kuidas õpetajad reformi tõlgendavad ja milliseid positsioone kasutavad. Valimi moodustasid kaheksa gümnaasiumiastme inglise keele õpetajat, kellega viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud. Õpetajate positsioonide analüüs näitab, et õpetajad näevad haridussüsteemi kui võimuhierarhiat, milles võimukandjaid nähakse kui negatiivset gruppi 'nemad seal üleval', kellega võrreldes õpetajad on madalamal positsioonil ('meie siin all'). Samas positsioneeritakse võimukandjaid kui 'ebakompetentseid' ja 'reaalsusest kaugelolevaid', mis seostub õpetajate enesepositsioneerimisega 'ekspertidena'. 'Eksperdi' positsioon võimaldab õpetajatel end positsioneerida ka õpilaste suhtes. Samuti kasutavad õpetajad 'eksperdi' ja 'tegevõpetaja' positsiooni, et haridusreformi tõlgendada. Need tõlgendused mõjutavad omakorda õpetajate tegevust. Õpetajad positsioneerivad muudatusi (nt kujundav hindamine, integratsioon, õppesisu) kui 'mitte midagi uut', või midagi, mida on 'keeruline rakendada' või 'võimatu saavutada'. Need positsioonid võimaldavad oma õpetamispraktikat mitte muuta.
National stereotypes in the Daily Telegraph’s and the Daily Mirror’s Euro 2012 match reports
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Rebane, Piret; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud töö peamine eesmärk on uurida rahvusstereotüüpide kasutamise sagedust ja olemust pealkirjas mainitud ajalehtede mängureportaažides toetudes tekstianalüüsi metoodikale. Töö sissejuhatuses antakse ülevaade spordist kui nähtusest, milles ning mille kaudu luuakse rahvuse, rassi, soo, klassi ning piirkondliku päritoluga seotud identiteete ning ideoloogiaid. Esimeses ehk teoreetilises peatükis antakse esiteks ülevaade meedia rollist tegelikkuse kujundamisel ning kujutamisel. Seejärel antakse lühiülevaade tabloid- ning kvaliteetlehtedest. Järgnevalt analüüsitakse vähemusrahvuste ning immigrantide kujutamist meedias toetudes Teun van Dijki töödele, mis keskenduvad postiivse enesekujutamise ning negatiivse teiste-kujutamise strateegiatele. Viimaks vaadeldakse meedia ning spordi ja meedia, spordi ja rahvuse vahelisi seoseid. Teises ehk analüüsipeatükis analüüsitakse rahvusstereotüüpide olemust 2012. aasta jalgpalli EMi kajastuses toetudes varasematele sarnastele töödele, et näha mil moel on rahvusstereotüübid jalgpallimeedias aja jooksul muuutnud. Keskendutakse nö suurtele jalgpalliriikidele, kelle kohta käivad stereotüübid on aja jooksul olnud sagedasemad ning selgemini defineeritud ja kinnistunud. Samuti keskendutakse sõjametefooride tähtsusele jalgpallimeedias. Kokkuvõttes leitakse, et rahvusmeeskondade ning rahvuste kajastuses ei ole olnud märkimisväärseid muutusi, kuna inglasi kujutatakse jätkuvalt ‘Lõvisüdame’ kujundi kaudu ning sakslasi ja prantslasi seostatakse jätkuvalt vastavalt selliste omadustega nagu ‘efektiivus, agressioon/tugevus’ ning ‘elegants ja õrn psüühika’. Samas tõdetakse, et stereotüübid ei olnud vahest nii ksenofoobsed, vaenulikud ja jämedad kui oleks eelneva kajastuse põhjal võinud eeldada.
A Critical Analysis of the Representation of Teachers in the Media in Estonia and in the UK on the Example of Eesti Päevaleht and the Guardian
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Varula, Kadri; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, milline on hetkeseisuga õpetajate kuvand meedias Eestis ja Ühendkuningriigis Eesti Päevalehe ja The Guardiani näitel. Nii Eestis kui ka inglise keelt kõnelevates maades ei ole õpetajate kuvandit meedias ülemäära palju uuritud. Töö sissejuhatus annab ülevaate õpetaja madalast staatusest ja arutleb meedia mõjude ning mõjutamisviiside üle. Magistritöö esimene peatükk annab ülevaate viimase kümne aasta jooksul tehtud uuringutest, mis käsitlevad õpetajate representatsiooni nii Eestis kui Ühendkungiriigis, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides. Kuigi uuringud pärinevad erinevatest riikidest, analüüsimiseks on kasutatud erinevas suuruses ja vormis korpusi ning analüüsimeetodeid, tuleb tõdeda, et tulemused on üldiselt sarnased. Õpetajat kujutatakse meedias üldiselt negatiivses valguses ja õpetaja ise on vaid sõnaõiguseta vahend hariduspoliitika elluviimiseks. Teine peatükk selgitab meetodivalikut, milleks on kriitilisest diskursusanalüüsist tulenev strukturaalne analüüs ja kirjeldab selle tagamaid. Meetod hõlmab endas süntaktilist, leksikaalset, stiililist ja retoorilist analüüsi, mille käigus on võimalik välja selgitada, kas uudisartiklid õpetajatest on kirjutatud kas hoolivas või aruandlikus sotsiaalses keeles. Meetodile järgneb artiklite analüüs, mille käigus tuuakse välja artiklite alateemad ja sotsiaalne keel alateemade lõikes. Analüüsist selgub, et nii Eesti Päevalehes kui ja The Guardianis kasutatakse artiklites, mis räägivad õpetajatest, mõlemat sotsiaalset keelt. Siiski, tuleb tõdeda, et aruandlik sotsiaalne keel domineerib ja seega kajastatakse õpetajaid enamasti kui passiivseid hariduselu osapooli, kelle individuaalsust ei rõhutata ja kes on vaid institutsiooniliste otsuste ja tegude vahendiks.
Gender in KEY English Textbooks
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Talvik, Roosi; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Õpikutel on klassiruumis keskne roll. Eelnevad uuringud soorollidest õpikutes on näidanud, et Eesti õpikutes esineb soolist kallutatust. Seetõttu on käesoleva magistritöö eesmärgiks analüüsida soo kujutamist KEY English 7-9 õpikutesarjas (välja antud 2008-2012) ja võrrelda, kas meeste ja naiste kujutamine on varasemate uuringutega võrreldes tasakaalustatum . Eesmärgi saavutamiseks töö analüüsib mees- ja naissoost isikute arvu nii tekstis kui ka illustratsioonides ning nende rolle. Eristatakse unikaalseid tegelasi ning iga tegelase esinemise sagedust, et näha, kui palju on eri soost unikaalseid karaktereid ja kui palju neist räägitakse. Karakterite rollid on jaotatud viide kategooriasse: mees-monopoliseeritud, mees-domineeritud, nais-monopoliseeritud, nais-domineeritud ning võrdselt meeste ja naiste poolt esindatud. Magistritöö valim koosnes kolmest peatükist igast õpikust ning vastavast töövihikust. Töö sissejuhatus tutvustab soolise võrdõiguslikkuse tähtsust ning haridussüsteemi mõju õpilaste väärtushinnangutele. Esimene peatükk annab kronoloogilise ülevaate eelnevatest rahvusvahelistest uuringutest soorollidest õpikutes ning on jaotatud nelja perioodi alates 1940st kuni viimaste aastateni. Samuti analüüsitakse Eestis läbi viidud uuringuid. Teine peatükk tutvustab KEY English õpikutesarja ning kasutatud metoodikat. Kolmas peatükk annab ülevaate töö tulemustest ning kokkuvõte annab ülevaate tööst. Töö tulemustest selgus, et valimis oli kõige enam sooneutraalseid tegelasi (75%). Järgnevad meesoost tegelased (15%) ja naissoost tegelased (10%). Kõikidest soolistatud tegelastest olid mehed 61% ja naised 39%. Meeste ja naiste mainimissagedus on korrelatsioonis unikaalsete tegelaste arvuga. Piltidel on mehi 47%, naisi 40% ja sooneutraalseid tegelasi 13%. Õpikusarjas esines 31 rolli ning kuna meessoost tegelasi on õpikutes rohkem, ei ole üllatav, et 47% rollidest olid mees-domineeritud. Rollide analüüsist selgus, et mehed domineerivad eriti tugevalt neutraalsete tegelaste ning kuulsate ja ajalooliste isikute rollides. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi töö tulemused ei näita täielikku tasakaalu poiste ja tüdrukute arvus, on olukord ometi, võrreldes eelnevate uuringutega, paranenud. Siiski, kuna mehi on ülekaalukalt rohkem kujutatud ajalooliste ning kuulsate isikute rollis, on KEY English õpikusarjas veel arenguruumi poiste ja tüdrukute kujutamises kuna numbriline tasakaal ei ole nii tähtis kui see, kuidas poisse ja tüdrukuid õpikus kujutatakse.
The effect of Focus on Form activities in EFL classroom: new vocabulary from reading texts
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Aava, Mariann; Gielen, Katiliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud uurimus tegeleb Fookus Vormil (Focus on Form, FonF) lähenemisega sõnavara õppimisel. Eesmärk oli teada saada, millised Fookus Vormil harjutused aitavad õpilastel kõige paremini meelde jätta sõnu lugemistekstidest. Fookus Vormile sõnavara õppimises tähendab seda, et õpilaste tähelepanu tõmmatakse uutele sõnadele ülesande käigus, mis tegeleb teksti sisu ja üldisema tähendusega. Töös antakse alguses ülevaade peamistest lähenemistest sõnavara õppimises üldiselt. Seejärel liigutakse edasi Vormile Fokusseeritud Juhendamisele (Form-Focused Instruction, FFI) nii sõnavara kui ka teiste keele aspektide puhul. Edasi käsitletakse kitsamalt Fookus Vormile lähenemisel mõju erinevate keele aspektide (sealjuures sõnavara) omandamisele. Selleks et leida vastust uurimisküsimusele valmistati ette neli lugemisteksti. Iga tekstiga käis kaasas üks ülesanne, mille eesmärk oli kontrollida tekstist arusaamist ja neli erinevat Fookus Vormile sõnavara ülesannet. Neli Fookus vormile ülesandetüüpi olid: 1. õpilased pidid sõnastiku abiga leidma kümnele sõnale eestikeelsed seletused või tõlked 2. õpilased pidid sõnastiku abiga leidma kümnele sõnale inglise keelsed definitsioonid 3. õpilased pidid sõnastiku abiga kümme sõna kokku viima antud sõnade eestikeelsete seletustega ja 4. õpilased pidid sõnastiku abiga viima kokku kümme sõna nende inglise keelsete definitsioonidega. Seejärel kontrolliti õpetaja abiga vastused (õpetaja selgitas veel juurde iga sõna juures, tõi näiteid jne) ning õpetaja kogus materjalid kokku. Kohe pärast protsessi läbi tegemist jagas õpetaja kätte kontroll-lehed, millel õpilased pidid uuesti antud sõnad nende seletuste või definitsioonidega kokku viima. Kasutada ei olnud ei sõnastikke ega tekste. Seejärel selgitati välja, kui palju sõnu keskmiselt iga erineva ülesandetüübiga õpilastel meelde jäi. Tulemused näitasid, et keskmiselt jäi kõige rohkem sõnu meelde siis, kui õpilaste tähelepanu tõmmati antud sõnadele kolmanda ülesandetüübiga – õpilased pidid viima kokku sõnad nende eestikeelsete seletustega. Paremuselt teised olid tulemused neljanda ülesandetüübi puhul – õpilased pidid kokku viima sõnad nende inglise keelsete definitsioonidega. Ülejäänud kahe ülesandetüübi puhul jäi õpilastele sõnu meelde vähem. Antud tulemusi võib seletada mitmel erineval moel. Esiteks meeldib õpilastele (eriti neile, kes keelt väga hästi ei oska) sõnu tõlkida, sest nad saavad siis rohkem aru. Teiseks võis õpilastes tekkida teatud äratundmisrõõm, kui nad leidsid sõnastikust sõna ja tundsid ära, et üks vastusevariantidest on sõnaraamatu tõlkele väga sarnane. Samas tuleb välja tuua ka seda, et sõnaraamatute enda mõju antud uurimuses oluliselt ei arvestatud ning ka seda, et õpilastel, kes inglise keelt üldiselt väga hästi oskavad, olid sama head tulemused kõigi nelja meetodi puhul. Antud tulemused loovad baasi Fookus Vormile lähenemise edasi uurimiseks, kaasates järgmisel korral veel suurema grupi õpilasi ning kontrollides paari nädala möödudes, kui palju sõnu õpilastel siis meeles on.
On the use of supra-segmental features of English and preferences of English varieties in Estonia with special reference to the master's students of the University of Tartu
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Pütsepp, Päivi; Kostabi, Leili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on teada saada, kuidas Tartu Ülikooli magistrandid kasutavad inglise keele prosoodilisi aspekte milleks on rütm, rõhuasetus, intonatsioon ja pausid. Lisaks eelnevale on soov teada saada magistrantide häälduseelistusi seoses inglise keele erinevate aktsentidega, milleks on enamasti briti või ameerika aktsent, millega eestlased igapäevaselt kokku puutuvad. Viimaseks eesmärgiks on huvitav leida, millist aktsenti magistrandid ise arvavad rääkivat ja mida nad tegelikult räägivad. Kõige selle tulemuseks on soov teada saada, kas eesti koolides peaksid õpetajad rohkem tähelepanu pöörama inglise keele hääldamise õpetamisele, sealhulgas prosoodiale. Magistritöö on jaotatud neljaks osaks, mis sisaldab sissejuhatust, teoreetilist osa kahe peatükiga, empiirilist analüüsi tulemuse aruteluga ning kokkuvõtet. Sissejuhatus annab mõningase ülevaate inglise keele hääldamise olulisusest ning tutvustab sarnadel teemal varasemalt Tartu Ülikooli inglise filoloogia osakonnas sooritatud uurimuste tulemusi. Teooria esimene peatükk selgitab inglise keele häälduse prosoodilisi aspekte, milleks on rütm, rõhuasetus, intonatsioon ja pauside kasutamine. Teine peatükk tutvustab prosoodiliste aspektide erinevust inglise keele erinevate aktsentide suhtes. Empiiriline analüüs keskendub intervjuu ülesehitusele, läbiviimisele ning tulemuste analüüsile. Kokkuvõte sõnastab uurimustöö olulisimad tulemid ning soovitusi edasisteks uurimusteks.
English directional particles up, down, back and forward as aspect markers
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Viiburg, Tene; Tragel, Ilona, juhendaja Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärk on kirjeldada inglise keele suunda väljendavate partiklite up ’üles’, down ’maha’, back ’tagasi’ ja forward ’edasi’ aspektitähendusi ühendverbides, kasutades selleks korpusanalüüsi. Suunda väljendavate partiklite aspektitähenduste uurimine võimaldab otsida kinnitust väitele, et kehastatud kogemusel põhinev metafoorne ülekanne on aluseks horisontaalsuuna partiklite grammatiseerumisel teatud liiki aspekti markeriteks ja vertikaalsuuna partiklite grammatiseerumisel teist liiki aspekti markeriteks (Veismann ja Tragel 2008; Tragel ja Veismann avaldamiseks esitatud). Magistritöös on kolm peatükki. Esimene peatükk annab lühikese ülevaate töö teoreetilisest taustast, milleks on kognitiivne lingvistika, täpsemalt üks selle haru − kehastatuse teooria. Lisaks antakse selles peatükis ülevaade varasematest uurimustest antud teemal, nii eesti- kui inglise keeles, ning mõistetest, mis antud magistritöö kontekstis olulised on, näiteks aspekt, eri aspektiliigid, grammatiseerumine ning metafoorse ülekande ja kehalisuse roll grammatiseerumisel. Magistritöö teine osa on empiiriline. Selles kirjeldatakse andmete kogumist ja analüüsi meetodit ning esitatakse korpusanalüüsi tulemused partiklite kaupa. Viimases osas esitatakse inglise ja eesti keele vastavate partiklite võrdlus. Analüüsitud laused on pärit Briti rahvusliku korpuse (British National Corpus) ajalehetekstide hulgast, millest võtsin juhuslikkuse alusel välja 300 lauset iga uuritava partikli kohta. Analüüsi võtsin ainult need laused, kus partiklid esinesid ühendverbi koosseisus. Laused märgendasin selle alusel, millise verbiga partikkel esines, milline funktsioon partiklil selles ühendverbis oli (kas ruumiline, aspektiline või metafoorne) ning milline oli partikli spetsiifiline funktsioon (ruumitähendus, aspektiliik või mõistemetafoor). Töö kolmas peatükk on pühendatud käesoleva magistritöö tarbeks läbi viidud korpusuuringu tulemuste võrdlemisele Trageli ja Veismanni (avaldamiseks esitatud) korpusuuringu tulemustega eesti keele vastavate partiklite kohta. Keeltevaheline võrdlus võimaldab teha järeldusi selle kohta, kas süstemaatiline korrelatsioon partikli ruumisuuna ja aspektiliigi vahel, mida ta ühendverbis väljendada võib, võiks kehtida ka inglise keeles ja kas tegemist võib olla universaalse tendentsiga.