Sirvi Kuupäev , alustades "2015-06-12" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 30

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Students’ perceptual learning style preferences and activities for practicing the use of English tenses in Estonian basic school
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Ringo, Liisa; Zagura, Natalja, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Töö eesmärk on välja selgitada, kas ja kuidas peaks inglise keele ajavormide õpetamisel Eesti põhikoolis arvesse võtma õpilaste sensoorsete õpistiilide eelistusi. Kirjanduse osas analüüsitakse akadeemilist kirjandust inglise keele võõrkeelena õpetamise kohta järgmistes aspektides: millised metodoloogilised lähenemised annavad parimaid tulemusi? Mida empiirilised uurimused õpilaste sensoorsete õpistiilide eelistustega arvestamise osas näitavad? Kuidas on teemat käsitletud ametlikes dokumentides? Mida peaks üldiselt silmas pidama grammatikaharjutusi koostades? Mida arvesse võtta konkreetses õpisituatsioonis (Eesti põhikoolis)? Kirjandusest selgus, et õpilaste sensoorsete õpistiilide eelistustega arvestamine inglise keele õpetamisel võõrkeelena aitab säilitada õpimotivatsiooni ning parim viis selle saavutamiseks on kasutada tasakaalustatud õpetamisviisi, grammatika õpetamisel peaks kõigi osaoskuste arendamise raames rakendama õpet, kus tähelepanu saavad nii vorm kui tähendus, ning arvesse tuleb võtta ka kohalikku haridusalast seadusandlust. Töö analüüsi osa käsitleb eraldi igat töö praktilises osas esitletud harjutust, analüüsides, kuidas need harjutused täidavad kirjanduse põhjal seatud eesmärke. Järgnev arutlus toob välja üldistused tehnikate osas, mida saab analoogsete harjutuste loomisel kasutada, ning pakub lahendusi võimalikele probleemidele, mis eri harjutuste rakendamisega kaasneda võivad. Töö lisa sisaldab harjutusi, mis on ülaltoodud printisiipe järgides kohandatud Eesti põhikoolis ajavormide kasutamise harjutamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Use of Adjectives and Adverbs in Estonian and British Student Writing: A Corpus Comparison
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Daniel, Anna; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva töö eesmärk on kirjeldada omadus- ja määrsõnade kasutust eesti-inglise õppijakeeles, võrreldes seda inglise keelt emakeelena kõnelevate gümnaasiumiõpilaste keelekasutusega. Võrdlusaluseks on järgmised parameetrid: leksikaalne variatiivsus ja keerukus, akadeemiliste omadus- ja määrsõnade osakaal ning kasutatud omadus- ja määrsõnade tüübid. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade uurimustest edasijõudnud õppijate vahekeele teemal, sõnasageduste sobivusest ja kitsaskohtadest õppijakeele kirjeldamisel ning olulistest aspektidest korpuste võrdlemisel. Töö empiirilises osas rakendati korpuste võrdlemise metodoloogiat, kasutades andmete saamiseks allalaaditavat programmi AntConc ning andmete kirjeldamiseks veebipõhiseid programme veebisaidil Lextutor, mis võimaldasid näha teksti leksikaalset profiili lähtudes sõnasagedustest inglise keeles Briti Rahvuskorpuse (British National Corpus) põhjal. Andmete analüüsi tulemusena selgus, et eesti õppijate omadus- ja määrsõnade kasutus on inglise keelt emakeelena kõnelejate keelekasutusega võrreldes väiksema variatiivsuse ja keerukusega. Ühtlasi kasutavad õppijad vähemal määral akadeemilisi sõnu ning kalduvad sagedamini kordama ühtesid ja samu sõnu. Õppijaid võiks aidata suurema tähelepanu pööramine määrsõnade derivatsioonile ning omadussõnade liitmisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Using Peer Assessment in Basic School EFL Classes
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Laur, Kristi; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Magistritöö keskendus vastastikuse hindamise rakendamise uurimisele põhikooli inglise keele kui võõrkeele tundides. Eesmärgiks oli leida vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kuidas suhtuvad 8. klassi õpilased vastastikuse hindamise kasutamisesse inglise keele tundides selleks, et hinnata ja kommenteerida üksteise ettekandeid? 2. Kuidas hinded, mida õpilased oma klassikaaslastelt saavad, mõjutavad nende suhtumist vastastikuse hindamise kasutamisesse? 3. Mil määral vastavad õpilaste poolt üksteisele pandud hinded õpetajate pandud hinnetele? Töö koosneb kahest osast. Esimeses peatükis tutvustatakse vastastikuse hindamise definitsioone ja võimalikke variatsioone, käsitletakse vastastikuse hindamise rakendamise plusse ja miinuseid ning antakse ülevaade juhtnööridest, kuidas vastastikust hindamist koolitunnis rakendada. Teine peatükk keskendub magistritöö raames läbi viidud uurimuse protsessi ja tulemuste kirjeldamisele ning analüüsimisele. Uurimuse valim koosnes neljateistkümnest Rakvere Reaalgümnaasiumi õpilasest, kellel paluti hinnata üksteise suulisi ettekandeid inglise keele kui võõrkeele tunnis. Õpilased andsid oma kaaslastele tagasisidet nii punktide ja hinnete kui ka kirjalike kommentaaride kujul. Enne, kui õpilased üksteist hindama asusid, läbisid nad 3 x 45-minutilise treeningperioodi. Andmekogumismeetoditena kasutati küsitlusi, mida õpilased täitsid enne ja pärast vastastikuse hindamise protsessi, ja õpilaste ning õpetajate poolt täidetud vastastikuse hindamise tagasiside lehti kõigi ettekannete kohta. Toetudes uurimuse tulemustele on võimalik väita, et 8. klassi õpilased suhtusid üldjoontes positiivselt vastastikuse hindamise kasutamisesse inglise keele kui võõrkeele tundides ning leidsid, et sellisel hindamismeetodil on mitmeid plusse. Suurem osa õpilastest pidas oma klassikaaslasi ja ka endid objektiivseteks hindajateks. Uurimuse tulemused viitasid ka sellele, et oma klassikaaslastelt madalaima hinde saanud õpilased olid vastastikuse hindamise suhtes negatiivsemalt meelestatud, kui need, kes said kõrgeima hinde. Lisaks sellele ilmnes õpilaste ja õpetajate antud hinnete ja punktide võrdlemisel, et 8. klassi õpilased on võimelised hindama oma kaaslasi nii nagu õpetajad, sest uurimuses osalenud õpilaste ja kahe õpetaja antud punktid ja hinded olid väga sarnased. Samuti jõuti õpilaste kommentaare analüüsides järeldusele, et üksteisele konstruktiivse tagasiside andmist oleks pidanud põhjalikumalt õpetama ja harjutama, kui seda tehti antud uurimuse käigus, sest paljud kommentaarid ja soovitused jäid liiga lihtsakoelisteks. Vaatamata sellel, et enamik õpilasi oli vastastikuse hindamise suhtes positiivselt meelestatud ning veendusid, et nende poolt antud hinded olid väga sarnased õpetajate hinnangutega, vastasid pooled valimi õpilastest, et tulevikus eelistaksid nad inglise keele tundides siiski ainult õpetajakeskset hindamist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The role of nature in Jon Krakauer’s Into the Wild and Sean Penn’s film adaptation
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Lepik, Hedy; Soovik, Ene-Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesolev töö uurib looduse rolli Jon Krakaueri tõsielul põhinevas raamatus „Üksindusse“ ja sellel põhinevas Sean Penni filmiadaptsioonis. Töö peamine eesmärk on uurida looduse rolli kolmest aspektist: esiteks, milline on looduse roll ja funktsioon raamatu ja filmi narratiivides; teiseks, kuidas on roll narratiivides seotud Christopher McCandlessi eluga ning kolmandaks, millist rolli täidab loodus Ameerika kultuurikontekstis. Magistritöö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist ja kokkuvõttest. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade Christopher McCandlessi taustast, kelle elu on Krakaueri raamatu teemaks ning McCandlessi kirjanduslikest eeskujudest ja nende mõjust temale. Esimeses peatükis käsitletakse looduse ja kultuuri vahelist suhet, toetudes ökokriitikale ja pastoraali ja metsiku looduse kirjanduslikele troopidele. Esimene peatükk keskendub ka looduse tähtsusele Ameerika kultuurikontekstis. Teine peatükk keskendub looduse rolli võrdlusele raamatus ja filmis, tuginedes esimese peatüki teoreetilisele materjalile. Tähelepanu pööratakse looduse rolli erinevustele raamatus ja filmis ja püütakse leida seletusi raamatu ja filmi erinevatele fookustele. Töö käigus selgus, et Krakaueri raamatus esindatud looduse rollid on mitmekesisemad ja täidavad erinevaid ülesandeid, funktsioneerides süžee edendamise vahendina, inspiratsiooniallikana ja ka keskse mõistena Ameerika kultuurikontekstis. Penni filmiadaptsoonis on looduse roll olla rohkem tagaplaanil, sest Penn keskendub rohkem inimsuhete ja nende mõjude lahkamisele, seetõttu on Krakaueri raamatus paremini esindatud nii looduse erinevad küljed kui ka inimese ja looduse vahelise suhte olulisus ja lähedus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teaching English to students with attention deficit hyperactivity disorder (ADHD)
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Ivask, Merilen; Rein, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Kaasav hariduspoliitika, häirete diagnostika paranemine ja teadlikkuse tõus on suurendanud vajalikkust õpetaja valmisolekuks õpetada ATH diagnoosiga lapsi. Käesolev magistritöö uurib inglise keele õpetamise spetsiifikat ATH-ga õpilaste õpetamisel. Valdav enamus ATH-ga õpilastest omandavad haridust tavakoolides. Seega on vajalik, et tavakoolide õpetajad omavad teadmisi ATH-st ja erivajadustega õpilaste õpetamisest. Erinevad uurimused näitavad, et Eesti õpetajate teadmised ATH-st ja ATH-ga õpilaste õpetamisest on piiratud, seega on ATH-ga õpilaste õpetamise teema aktuaalne. Töö teoreetilises osas antakse teemakohase kirjanduse abil ülevaade ATH sümptomitest ja nende erinevustest poiste ja tüdrukute puhul, ATH-ga õpilaste käitumise eripäradest, ATH põhjustatud raskustest õppimisel ning inglise keele õpetamisest ATH-ga õpilastele. Töö empiirilises osas käsitletakse kvalitatiivse uurimise meetodit, esitatakse läbiviidud uurimuse tulemused ning analüüsitakse neid. Selgitamaks, kuidas õpetatakse inglise keelt ATH-ga õpilastele Eestis, viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud kolme inglise keele õpetajaga, kes õpetavad ATH diagnoosiga õpilasi. Saadud tulemusi võrreldi samal teemal varem läbiviidud uurimuste tulemustega. Läbiviidud intervjuude põhjal selgus, millised on ATH tunnused, milliseid käitumuslikud ja hariduslikud erivajadused on nendest tunnustest tingitud ning kuidas efektiivselt inglise keelt ATH-ga lastele õpetada. Respondentide vastuste põhjal selgusid tulemuslikud ja mittetulemuslikud meetodid ning tähelepanu väärivad aspektid ATH puhul. Tulemustest selgus, et meetodi efektiivsus või ebaefektiivsus sõltub paljuski ATH-ga õpilaste meeleolust, emotsionaalsest laetusest, erinevatest ärritajatest ja kaaslaste käitumisest. Seega on oluline arvestada, et ATH-ga õpilase õpetamisel ei saa lähtuda ainekesksusest, vaid ATH-ga õpilase puhul peab arvestama tervikliku lähenemisega, mis aitab õpilasest kujundada väärtusi hindavat komplekssete sotsiaalsete oskustega indiviidi. Respondendid rõhutasid, et õpetamiseks on oluline omada õpilase käitumise ja klassi haldamise võtteid. Inglise keele õpetamiseks ATH-ga õpilastele puuduvad spetsiifilised meetodid. Siiski on olemas toimivad strateegiad ja meetodid, mis enamasti töötavad. Õppemeetodi valiku puhul lähtutakse ATH-ga õpilastest (ja nende meeleolust) ning õpieesmärkidest. Tulemustest lähtuvad soovitused inglise keele õpetajatele on esitatud arutelu järel. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata valimi väiksusele saavutati andmete küllastumine, mis annab alust oletada, et ATH-ga õpilastele inglise keele õpetamise puhul on antud ülevaade tähtsaimatest aspektidest ja inglise keele õppimist toetavatest meetoditest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Oral Corrective Feedback in pre-intermediate level EFL classroom
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Leemet, Merli; Zagura, Natalja, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva juhtumianalüüsi eesmärk oli uurida üksikasjalikult, milliseid suulise tagasiside parandusstrateegiaid õpetaja tunnis kasutab ning kui täpselt tajuvad õpilased vormile ja täpsusele orienteeritud vigade parandamise protsessi kui pedagoogiline eesmärk on keskenduda ütluse vormilisele õigsusele. Lähenemisviisiks sellele teemale valiti vestlusanalüüs (CA): mõned audio-salvestatud suhtluse fragmendid ja valitud transkribeeritud killud suhtlusaktidest ning nende analüüs. Sissejuhatuses on toodud uurimustöö põhjendus ja töö eesmärgid, samuti ülevaade töö struktuurist. Esimene peatükk sisaldab ülevaadet vigade parandamise rollist õpetamisel ning toob välja erinevad tüübid suulise parandava tagasiside (CF) andmiseks SLA (teise keele omandamine) mõttes ja käsitleb traditsioonilist õpetaja-õpilase suhtlust võrrelduna klassis toimuva suhtlemisega CA perspektiivis. Viimane näeb klassiruumi mitte ühe sotsiaalse kontekstina, vaid diskursusena, kus õpetajad ja õppijad ehitavad koostöös mitmeid kontekste. CA raames kuulub CF paranduse hulka ja on oluline mõista vea käsitlust nii CA kui ka SLA põhivoolu uuringutes. Sellele järgneb ülevaade vormile ja tähendusele keskendunud juhendamise eristamisest. Teine peatükk tegeleb metodoloogia ja andmete kogumise ja analüüsi protseduuriga. Valitud suhtlemis fragmente liigitatakse ja analüüsitakse sõltuvalt parandava tagasiside vormist. Sellele järgneb arutelu, kus töö tulemusi vaadeldakse veidi lähemalt. Analüüs näitas, et õpetaja kasutab tunnis kõiki kuut töö teoreetilises osas kirjeldatud parandus strateegiat. Uurimuses osalenud õpetaja praktikant kasutas kogenud ning parandus strateegiatega kursis olnud õpetajaga võrreldes rohkem otsest parandamist pakkudes õpilase eksimuse korralise õige vormi. Kõige tulemuslikumad olid võtted, kus õpetaja suunab õpilast ise oma viga parandama ilma õiget vormi ise pakkumata. Sellisel juhul oli kõige selgemini järeldatav ka õpilase enda mõistmine õige vormi moodustamise käigust. Kui õpetaja peab korduvalt, kasutades erinevaid parandamis strateegiaid, algatama õpilase eneseparandamise, liituvad mõnikord ka teised õpilased parandusega ja üheskoos viiakse see täide. Sellistes olukordades kulus küll vea parandamiseni jõudmiseks rohkem aega, kuid saab järeldada, et saades õpetaja poolt mõningast keelesist tuge, on õpilased võimelised leidma nii oma kui ka üksteise vigu.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
English directional particles up, down, back and forward as aspect markers
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Viiburg, Tene; Tragel, Ilona, juhendaja Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärk on kirjeldada inglise keele suunda väljendavate partiklite up ’üles’, down ’maha’, back ’tagasi’ ja forward ’edasi’ aspektitähendusi ühendverbides, kasutades selleks korpusanalüüsi. Suunda väljendavate partiklite aspektitähenduste uurimine võimaldab otsida kinnitust väitele, et kehastatud kogemusel põhinev metafoorne ülekanne on aluseks horisontaalsuuna partiklite grammatiseerumisel teatud liiki aspekti markeriteks ja vertikaalsuuna partiklite grammatiseerumisel teist liiki aspekti markeriteks (Veismann ja Tragel 2008; Tragel ja Veismann avaldamiseks esitatud). Magistritöös on kolm peatükki. Esimene peatükk annab lühikese ülevaate töö teoreetilisest taustast, milleks on kognitiivne lingvistika, täpsemalt üks selle haru − kehastatuse teooria. Lisaks antakse selles peatükis ülevaade varasematest uurimustest antud teemal, nii eesti- kui inglise keeles, ning mõistetest, mis antud magistritöö kontekstis olulised on, näiteks aspekt, eri aspektiliigid, grammatiseerumine ning metafoorse ülekande ja kehalisuse roll grammatiseerumisel. Magistritöö teine osa on empiiriline. Selles kirjeldatakse andmete kogumist ja analüüsi meetodit ning esitatakse korpusanalüüsi tulemused partiklite kaupa. Viimases osas esitatakse inglise ja eesti keele vastavate partiklite võrdlus. Analüüsitud laused on pärit Briti rahvusliku korpuse (British National Corpus) ajalehetekstide hulgast, millest võtsin juhuslikkuse alusel välja 300 lauset iga uuritava partikli kohta. Analüüsi võtsin ainult need laused, kus partiklid esinesid ühendverbi koosseisus. Laused märgendasin selle alusel, millise verbiga partikkel esines, milline funktsioon partiklil selles ühendverbis oli (kas ruumiline, aspektiline või metafoorne) ning milline oli partikli spetsiifiline funktsioon (ruumitähendus, aspektiliik või mõistemetafoor). Töö kolmas peatükk on pühendatud käesoleva magistritöö tarbeks läbi viidud korpusuuringu tulemuste võrdlemisele Trageli ja Veismanni (avaldamiseks esitatud) korpusuuringu tulemustega eesti keele vastavate partiklite kohta. Keeltevaheline võrdlus võimaldab teha järeldusi selle kohta, kas süstemaatiline korrelatsioon partikli ruumisuuna ja aspektiliigi vahel, mida ta ühendverbis väljendada võib, võiks kehtida ka inglise keeles ja kas tegemist võib olla universaalse tendentsiga.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Application of Content and Language Integrated learning (CLIL) in Designing Moodle Learning Activities for Students of Mechatronics
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Aksinovitš, Larissa; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud magistritöö eesmärgiks oli läbi viia uuring Tartu Kutsehariduskeskuse (Tartu KHK) mehhatroonika eriala õppijate ja kutseõpetajate seas, et välja selgitada õppijate sotsio-lingvistilised vajadused inglise keele omandamisel. Uurimuse tulemuste põhjal oli kavandatud koostada algupärane LAK (lõimitud aine- ja keeleõppe) ainekava mehhatroonika eriala jaoks. Lisaks ainekavale oli plaanis koostada näidisülesandeid Moodle keskkonnas B2- keeleoskustaseme õppijatele. Vajadus uute integreeritud ainekavade ja materjalide osas on suur, sest vastavalt uuele Kutseõppeseadusele (Riigikogu 2013) aastal 2018 peab toimuma lõplik üleminek uutele lõimitud õppekavadele, kuis suurem osa keeleõppest peaks toimuma erialast lähtuvalt. Seega esimese sammuna mehhatroonika eriala õppekava integreerimisel viidi Tartu Kutsehariduskeskuses vajaduste uuring ning koostati näidisainekava ja –õppeülesandeid. Edaspidi saaks neid kasutada abimaterjalina integratsiooni edaspidiste staadiumite läbiviimisel. Käesolev magistritöö koosneb sissejuhatusest, põhiosast ja kokkuvõttest. Põhiosa võib jagada kaheks osaks – teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline osa on koondatud esimesse peatükki ning annab ülevaate LAK-õppe olemusest ja selle rakendamisest haridussüsteemis ja õppematerjalide koostamisel. Praktiline osa on kajastatud kahes peatükis. Peatükk 2 tutvustab vajadusi väljaselgitavat uuringut, mis oli läbi viidud Tartu KHK-s veebruarist aprillini 2013, uuringu metodoloogiast ja tulemustest. Uuring andis ülevaadet mehhatroonika erialaga seonduvatest lingivtilistest vajadustest, kuigi tuleb tõdeda, et tihtipeale õppijate ja kutseõpetajate arvamused ühe või teise aspekti kohta olid subjektiivsed, mõjutatud responentide isiklike hoiakute ja keeleoskuse poolt. Kolmas peatükk keskendub magistritöö jaoks loodud LAK näidisainekava ja – õppeülesannete tutvustamisele ning samuti hõlmab ülevaadet Moodle keskkonna iseärasuslikest joontest ja võimalustest. Lõimitud ainekava keele ja mehhatroonika ainete õpetamiseks koosneb sissejuhatusest ja kuuest moodulist, mis lisaks töökeskkonnaohutusele ja tööga seotud dokumentatsioonile hõlmavad ka mehhatroonika põhivaldkondi (elektroonika, mehhanika, elekter, arvutiteadused) Antud magistritöö oli koostatud kooskõlas Tartu KHK Tööstustehnoloogia osakonna vajadusega läbi viia mehhatroonika õppekava lõiming ning töö kirjutamisel on lähtetud konkreetse kutsekooli võimalustest ja inim- ning õppevara ressursidest. Töö võib olla abiks edaspidise koostöö arendamiseks kutse- ja keeleõpetajate vahel ainete lõimimisel. Magistritöö toetub 46-le allikale ning sellel on 9 lisa.
listelement.badge.access-status Embargo ,
The effect of Focus on Form activities in EFL classroom: new vocabulary from reading texts
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Aava, Mariann; Gielen, Katiliina, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud uurimus tegeleb Fookus Vormil (Focus on Form, FonF) lähenemisega sõnavara õppimisel. Eesmärk oli teada saada, millised Fookus Vormil harjutused aitavad õpilastel kõige paremini meelde jätta sõnu lugemistekstidest. Fookus Vormile sõnavara õppimises tähendab seda, et õpilaste tähelepanu tõmmatakse uutele sõnadele ülesande käigus, mis tegeleb teksti sisu ja üldisema tähendusega. Töös antakse alguses ülevaade peamistest lähenemistest sõnavara õppimises üldiselt. Seejärel liigutakse edasi Vormile Fokusseeritud Juhendamisele (Form-Focused Instruction, FFI) nii sõnavara kui ka teiste keele aspektide puhul. Edasi käsitletakse kitsamalt Fookus Vormile lähenemisel mõju erinevate keele aspektide (sealjuures sõnavara) omandamisele. Selleks et leida vastust uurimisküsimusele valmistati ette neli lugemisteksti. Iga tekstiga käis kaasas üks ülesanne, mille eesmärk oli kontrollida tekstist arusaamist ja neli erinevat Fookus Vormile sõnavara ülesannet. Neli Fookus vormile ülesandetüüpi olid: 1. õpilased pidid sõnastiku abiga leidma kümnele sõnale eestikeelsed seletused või tõlked 2. õpilased pidid sõnastiku abiga leidma kümnele sõnale inglise keelsed definitsioonid 3. õpilased pidid sõnastiku abiga kümme sõna kokku viima antud sõnade eestikeelsete seletustega ja 4. õpilased pidid sõnastiku abiga viima kokku kümme sõna nende inglise keelsete definitsioonidega. Seejärel kontrolliti õpetaja abiga vastused (õpetaja selgitas veel juurde iga sõna juures, tõi näiteid jne) ning õpetaja kogus materjalid kokku. Kohe pärast protsessi läbi tegemist jagas õpetaja kätte kontroll-lehed, millel õpilased pidid uuesti antud sõnad nende seletuste või definitsioonidega kokku viima. Kasutada ei olnud ei sõnastikke ega tekste. Seejärel selgitati välja, kui palju sõnu keskmiselt iga erineva ülesandetüübiga õpilastel meelde jäi. Tulemused näitasid, et keskmiselt jäi kõige rohkem sõnu meelde siis, kui õpilaste tähelepanu tõmmati antud sõnadele kolmanda ülesandetüübiga – õpilased pidid viima kokku sõnad nende eestikeelsete seletustega. Paremuselt teised olid tulemused neljanda ülesandetüübi puhul – õpilased pidid kokku viima sõnad nende inglise keelsete definitsioonidega. Ülejäänud kahe ülesandetüübi puhul jäi õpilastele sõnu meelde vähem. Antud tulemusi võib seletada mitmel erineval moel. Esiteks meeldib õpilastele (eriti neile, kes keelt väga hästi ei oska) sõnu tõlkida, sest nad saavad siis rohkem aru. Teiseks võis õpilastes tekkida teatud äratundmisrõõm, kui nad leidsid sõnastikust sõna ja tundsid ära, et üks vastusevariantidest on sõnaraamatu tõlkele väga sarnane. Samas tuleb välja tuua ka seda, et sõnaraamatute enda mõju antud uurimuses oluliselt ei arvestatud ning ka seda, et õpilastel, kes inglise keelt üldiselt väga hästi oskavad, olid sama head tulemused kõigi nelja meetodi puhul. Antud tulemused loovad baasi Fookus Vormile lähenemise edasi uurimiseks, kaasates järgmisel korral veel suurema grupi õpilasi ning kontrollides paari nädala möödudes, kui palju sõnu õpilastel siis meeles on.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A Critical Analysis of the Representation of Teachers in the Media in Estonia and in the UK on the Example of Eesti Päevaleht and the Guardian
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Varula, Kadri; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, milline on hetkeseisuga õpetajate kuvand meedias Eestis ja Ühendkuningriigis Eesti Päevalehe ja The Guardiani näitel. Nii Eestis kui ka inglise keelt kõnelevates maades ei ole õpetajate kuvandit meedias ülemäära palju uuritud. Töö sissejuhatus annab ülevaate õpetaja madalast staatusest ja arutleb meedia mõjude ning mõjutamisviiside üle. Magistritöö esimene peatükk annab ülevaate viimase kümne aasta jooksul tehtud uuringutest, mis käsitlevad õpetajate representatsiooni nii Eestis kui Ühendkungiriigis, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides. Kuigi uuringud pärinevad erinevatest riikidest, analüüsimiseks on kasutatud erinevas suuruses ja vormis korpusi ning analüüsimeetodeid, tuleb tõdeda, et tulemused on üldiselt sarnased. Õpetajat kujutatakse meedias üldiselt negatiivses valguses ja õpetaja ise on vaid sõnaõiguseta vahend hariduspoliitika elluviimiseks. Teine peatükk selgitab meetodivalikut, milleks on kriitilisest diskursusanalüüsist tulenev strukturaalne analüüs ja kirjeldab selle tagamaid. Meetod hõlmab endas süntaktilist, leksikaalset, stiililist ja retoorilist analüüsi, mille käigus on võimalik välja selgitada, kas uudisartiklid õpetajatest on kirjutatud kas hoolivas või aruandlikus sotsiaalses keeles. Meetodile järgneb artiklite analüüs, mille käigus tuuakse välja artiklite alateemad ja sotsiaalne keel alateemade lõikes. Analüüsist selgub, et nii Eesti Päevalehes kui ja The Guardianis kasutatakse artiklites, mis räägivad õpetajatest, mõlemat sotsiaalset keelt. Siiski, tuleb tõdeda, et aruandlik sotsiaalne keel domineerib ja seega kajastatakse õpetajaid enamasti kui passiivseid hariduselu osapooli, kelle individuaalsust ei rõhutata ja kes on vaid institutsiooniliste otsuste ja tegude vahendiks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Portrayal of Women in Neil Gaiman's Neverwhere, American Gods and Coraline
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Kesküla, Teele; Soovik, Ene-Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida põhiliste naistegelaste kujutamist fantaasiakirjaniku Neil Gaimani romaanides "Neverwhere", "Ameerika jumalad" ja "Coraline". Kuna fantaasiakirjanduses on naistegelasi tavaliselt kujutatud stereotüüpsetes rollides, keskendub töö soostereotüüpide esinemisele antud romaanides. Töös antakse kõigepealt lühike ülevaade Neil Gaimani loomingust, sealhulgas ka selle kriitikast, millele järgneb töös analüüsitavate romaanide kokkuvõte. Esimene peatükk defineerib fantaasiakirjanduse mõiste ja uurib lähemalt selle peamisi omadusi. Vaatluse alla tulevad ka sugudevahelised erinevused ja soostereotüübid, mille põhjal jaotatakse mehed ja naised kahte kategooriasse. Stereotüüpide kohaselt on mehed näiteks aktiivsed, iseseisvad, tugevad ja heade matemaatiliste oskustega, naised aga ilusad, õrnad, passiivsed, sõltuvad ja heade verbaalsete oskustega. Kui meestele on töö olulisel kohal, siis naistele on kodu ja perekond. Samas peatükis uuritakse sääraste stereotüüpide avaldumist fantaasiakirjanduses ja naistegelaste kujutamist meeskirjanike poolt. Teine peatükk keskendub antud kolme romaani analüüsile. Analüüsi tulemused näitavad, et nii passiivseid kui ka marginaalseid naistegelasi on kokku rohkem kui aktiivseid ja keskseid. Samas pole kõiki naistegelasi kujutatud stereotüüpsetes rollides. Paljusid neist võib iseloomustada ka traditsiooniliselt mehelike tunnustega naiselike tunnuste kõrval. Selle poolest erineb teistest romaanidest eriti "Coraline", mis selgelt kritiseerib soostereotüüpilisi rolle. See toetab väidet, et Neil Gaiman on autor, kes oskab naistegelasi hästi kirjutada. Samas annab see ka põhjust oletada, et kui võrrelda antud kolme romaani, võib märgata Neil Gaimani poolt loodud kesksete naistegelaste puhul aja jooksul vähem soostereotüüpilisi tunnuseid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The Use of Information and Communication Technologies in Teaching English as a Second Language in Estonian Schools
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Ohu, Tõnis; Torn-Leesik, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on vaadelda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutust üldhariduskoolides Eestis inglise keele kui teise keele õpetamisel. Töö on motiveeritud asjaolust, et 2011. aastal jõustunud uued põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad sätestavad vajaduse kasutada nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid kooli füüsilises õppekeskkonnas. Ühtlasi on moodsad infotehnoloogilised lahendused nagu Internet ja arvutid muutunud ühiskonnas üldiselt, kuid eelkõige noorema põlvkonna jaoks igapäevaseks suhtlus- ja teabevahendiks, mistõttu on noorte üldine arvutioskuse tase väga kõrge. Eelpoolmainitud asjaolude tõttu on oluline tagada, et koolide IKT vahenditega varustatus ja õpetajate digitaalne kirjaoskus oleks tasemel, mis võimaldab moodsate tehnoloogiliste lahenduste tõhusat kasutust õppetöös. Töö teoreetilises osas käsitletakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuse vajadust, eeldusi ja võimalusi õppetegevuse mitmekesistamisel ning rikastamisel. Näiteks on võimalik inglise keele kui teise keele õpetamisel kasutada Internetis kergesti kättesaadavat autentset ja ajakohast materjali, mis on lisaks keeleõppele täiendab õpilaste kultuuri- ja üldteadmisi. Elektroonsete ja veebipõhiste õppematerjalide kasutus võimaldab õpetajal varieerida õppematerjale vastavalt õpilase võimetele ning loob hea eelduse õpilase iseseisvaks tööks väljaspool kooli, sest õppematerjalid on kergemini ligipääsetavad ja reeglina interaktiivsed. Ühtlasi analüüsib teoreetiline osa arenguid IKT juurutamisel Eesti koolides. Ilmnes, et peamine protsessi koordinaator on Tiigrihüppe Sihtasutus, kes kaasrahastab riist- ja tarkvara soetamist koolidele, korraldab erinevaid koolitusi ja töötab välja tulevikulahendusi nagu e-Koolikott (õpilase tahvelarvuti) ja erinevad infosüsteemid. Näiteks aastatel 2012–2013 kaasrahastab Tiigrihüppe Sihtasutus koolide IKT varustuse täiendamist 5 euro ulatuses õpilase kohta eeldusel, et haridusasutus läbib edukalt taotlusvooru. Eesti Arengufondi 2010. aasta aruandes EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest hariduses esitatud nägemuse kohaselt võetakse e-Koolikott ja digitaalsed õppevahendid üldhariduskoolides kasutusele hiljemalt 2018. aastal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teachers' perceptions of the washback effect of the Year 12 English examination
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Aron, Kristi; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Õpetajad usuvad ja uurimused on näidanud, et eksamid mõjutavad mida ja kuidas õpetajad õpetavad ning see omakorda mõjutab, mida õpilased õpivad. Mida olulisem on eksamitulemus õpilase tulevikuplaane silmas pidades, seda suurem ka tema eeldatav mõju õpetamisele. Hoolimata sellest, et eksami/ testimise mõju on uuritud juba 1990ndatest aastatest, on uurimisvaldkond Eesti jaoks uus. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, millist mõju on avaldanud inglise keele riigieksam õpetamisele. Magistritöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade varasematest eksami mõjule keskendunud uurimustest. Teises peatükis kirjeldatakse meetodit ja esitatakse uurimistulemused. Magistritöö eesmärgi täitmiseks ning hüpoteeside kontrollimiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud Lääne-Virumaa seitsme gümnaasiumi inglise keele õpetajaga. Kokku intervjueeriti kümmet gümnaasiumiosa inglise keele õpetajat. Intervjuu keskmine pikkus oli 34 minutit. Intervjuud salvestati, transkribeeriti ja analüüsiti. Uurimistulemused esitati neljas grupis, mis olid seotud intervjuu stsenaariumiga. Riigieksami sisu ja vormi mõju õpetamisele avaldus näiteks riikliku õppekava teemade kärpimises, eksamiga seotud nõuannete andmises, eksami ülesehituse tutvustamises, hindamisskaalade tutvustamises, monoloogi struktuuri ja kirjutamisülesannete struktuuride õpetamises, proovieksami läbiviimises ning mujal. Riigieksami mõju tunni sisule avaldus kõige rohkem suhtumises kirjutamisülesannete õpetamisesse. Nimelt keskenduti 12. klassides peamiselt essee, aruande ja (pool)ametliku kirja kirjutamisele, kuid kümnendas ja üheteistkümnendas klassis laiendati õpetatavate kirjutamisülesannete nimistut vastavalt 2016. aastal riigieksami ülesannete nimistusse kuuluvatele. Töö sissejuhatuses püstitatud hüpotees negatiivse eksamimõju domineerimise kohta ei leidnud kinnitamist, kuna eksami mõju iseloomu on keeruline määrata ning määravaks saab pigem kontekst, milles mõju avaldub. Uurides õpetajate nägemust riigieksami mõju kohta selgus, et eksami mõju, õpetajate suhtumine riigieksamisse ja õpetajate töötingimused on omavahel seotud. Mida paremad on õpetajate töötingimused, seda kindlamini nad end eesseisva eksami suhtes tunnevad ning seda vähem võetakse ette konkreetseid samme „eksami õpetamiseks“. Kuna uurimistulemused põhinevad intervjuudel, ning vastused on kirjeldava loomuga, on vaja edasisi uurimusi, mille käigus kasutataks kombineeritud meetodit (näiteks: intervjuud, tunnivaatlused ja küsimustikud).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
National stereotypes in the Daily Telegraph’s and the Daily Mirror’s Euro 2012 match reports
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Rebane, Piret; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud töö peamine eesmärk on uurida rahvusstereotüüpide kasutamise sagedust ja olemust pealkirjas mainitud ajalehtede mängureportaažides toetudes tekstianalüüsi metoodikale. Töö sissejuhatuses antakse ülevaade spordist kui nähtusest, milles ning mille kaudu luuakse rahvuse, rassi, soo, klassi ning piirkondliku päritoluga seotud identiteete ning ideoloogiaid. Esimeses ehk teoreetilises peatükis antakse esiteks ülevaade meedia rollist tegelikkuse kujundamisel ning kujutamisel. Seejärel antakse lühiülevaade tabloid- ning kvaliteetlehtedest. Järgnevalt analüüsitakse vähemusrahvuste ning immigrantide kujutamist meedias toetudes Teun van Dijki töödele, mis keskenduvad postiivse enesekujutamise ning negatiivse teiste-kujutamise strateegiatele. Viimaks vaadeldakse meedia ning spordi ja meedia, spordi ja rahvuse vahelisi seoseid. Teises ehk analüüsipeatükis analüüsitakse rahvusstereotüüpide olemust 2012. aasta jalgpalli EMi kajastuses toetudes varasematele sarnastele töödele, et näha mil moel on rahvusstereotüübid jalgpallimeedias aja jooksul muuutnud. Keskendutakse nö suurtele jalgpalliriikidele, kelle kohta käivad stereotüübid on aja jooksul olnud sagedasemad ning selgemini defineeritud ja kinnistunud. Samuti keskendutakse sõjametefooride tähtsusele jalgpallimeedias. Kokkuvõttes leitakse, et rahvusmeeskondade ning rahvuste kajastuses ei ole olnud märkimisväärseid muutusi, kuna inglasi kujutatakse jätkuvalt ‘Lõvisüdame’ kujundi kaudu ning sakslasi ja prantslasi seostatakse jätkuvalt vastavalt selliste omadustega nagu ‘efektiivus, agressioon/tugevus’ ning ‘elegants ja õrn psüühika’. Samas tõdetakse, et stereotüübid ei olnud vahest nii ksenofoobsed, vaenulikud ja jämedad kui oleks eelneva kajastuse põhjal võinud eeldada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teacher Positioning in the Context of Education Reform
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Villemson, Kärt; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida, kuidas õpetajad positsioneerivad ennast ja teisi Eesti haridusreformi kontekstis. Sissejuhatus annab ülevaate Eesti haridusreformist ja varasematest uuringutest selle kohta. Töö esimene peatükk tutvustab teoreetilist raamistikku, positsioneerimisteooriat (vt Davies ja Harré, 1990), mis väidab, et igas vestluses luuakse, võetakse ja tõrjutakse positsioone. Esimene peatükk annab ka ülevaate seni õpetajate positioneerimise vallas tehtud uuringutest ja uuringus kasutatavast metoodikast. Käesolev uurimus kasutab põhistatud meetodit, milles analüüs on tihedalt seotud andmestikuga ja kogutavate andmete pidev analüüs suunab edasist andmekogumisprotsessi. See meetod võimaldab sügavuti uurida, kuidas õpetajad reformi tõlgendavad ja milliseid positsioone kasutavad. Valimi moodustasid kaheksa gümnaasiumiastme inglise keele õpetajat, kellega viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud. Õpetajate positsioonide analüüs näitab, et õpetajad näevad haridussüsteemi kui võimuhierarhiat, milles võimukandjaid nähakse kui negatiivset gruppi 'nemad seal üleval', kellega võrreldes õpetajad on madalamal positsioonil ('meie siin all'). Samas positsioneeritakse võimukandjaid kui 'ebakompetentseid' ja 'reaalsusest kaugelolevaid', mis seostub õpetajate enesepositsioneerimisega 'ekspertidena'. 'Eksperdi' positsioon võimaldab õpetajatel end positsioneerida ka õpilaste suhtes. Samuti kasutavad õpetajad 'eksperdi' ja 'tegevõpetaja' positsiooni, et haridusreformi tõlgendada. Need tõlgendused mõjutavad omakorda õpetajate tegevust. Õpetajad positsioneerivad muudatusi (nt kujundav hindamine, integratsioon, õppesisu) kui 'mitte midagi uut', või midagi, mida on 'keeruline rakendada' või 'võimatu saavutada'. Need positsioonid võimaldavad oma õpetamispraktikat mitte muuta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
On the use of supra-segmental features of English and preferences of English varieties in Estonia with special reference to the master's students of the University of Tartu
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Pütsepp, Päivi; Kostabi, Leili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on teada saada, kuidas Tartu Ülikooli magistrandid kasutavad inglise keele prosoodilisi aspekte milleks on rütm, rõhuasetus, intonatsioon ja pausid. Lisaks eelnevale on soov teada saada magistrantide häälduseelistusi seoses inglise keele erinevate aktsentidega, milleks on enamasti briti või ameerika aktsent, millega eestlased igapäevaselt kokku puutuvad. Viimaseks eesmärgiks on huvitav leida, millist aktsenti magistrandid ise arvavad rääkivat ja mida nad tegelikult räägivad. Kõige selle tulemuseks on soov teada saada, kas eesti koolides peaksid õpetajad rohkem tähelepanu pöörama inglise keele hääldamise õpetamisele, sealhulgas prosoodiale. Magistritöö on jaotatud neljaks osaks, mis sisaldab sissejuhatust, teoreetilist osa kahe peatükiga, empiirilist analüüsi tulemuse aruteluga ning kokkuvõtet. Sissejuhatus annab mõningase ülevaate inglise keele hääldamise olulisusest ning tutvustab sarnadel teemal varasemalt Tartu Ülikooli inglise filoloogia osakonnas sooritatud uurimuste tulemusi. Teooria esimene peatükk selgitab inglise keele häälduse prosoodilisi aspekte, milleks on rütm, rõhuasetus, intonatsioon ja pauside kasutamine. Teine peatükk tutvustab prosoodiliste aspektide erinevust inglise keele erinevate aktsentide suhtes. Empiiriline analüüs keskendub intervjuu ülesehitusele, läbiviimisele ning tulemuste analüüsile. Kokkuvõte sõnastab uurimustöö olulisimad tulemid ning soovitusi edasisteks uurimusteks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Authenticity of English Teachers in Estonia
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Opaal, Ilona; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Töö eesmärk on tõsta õpetajate ja koolitajate teadlikkust autentsuse kohta. Töö koosneb teoreetilises osast, mis kirjeldab identiteedi ja autentsuse olemust ja kooslust. Empiiriline osa tugineb intervjuudele järgides analüütilist, fenomenoloogilist uurimismeetodit, püüdes uurida Eesti inglise keele õpetajate autentsust. Õpetaja autentsus algab eneseteadlikkusest ja kriitilisest reflektsioonist enese kohta, millele lisandub teadlikkus teistest, teadlikkus kontekstist ja suhetest õpilaste ja kolleegidega. Avatud ja enesesteadlikud õpetajad on tõenäolisemalt need, kes end klassis õpilastega suheldes avavad ja seega autentsed on. Autentne õpetaja areneb nii personaalsel kui ka professionaalsel tasemel samaaegselt, kuna need on omavahel lahutamatult seotud. Tee autentsuseni on elupõline protsess ja igaüks peaks leidma enda isikule ja maitsele sobiva õpetamismeetodi. Töö käigus selgus, et vaid üks õpetaja küsitletutest vastab kõigile autentsuskriteeriumitele, kaheksa õpetajat kümnest on oma töös ebakindlad, pooled õpetajatest ei reflekteeri kunagi või harva.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reducing Anxiety in English Language Classes
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Kongi, Mari; Türk, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud uurimustöö eesmärk on välja selgitada, mis põhjustab võõrkeeleõppes ärevust ja kuidas toetada täiskasvanud õppijaid omandamaks võõrkeel võimalikult stressivabalt. Sellest lähtuvalt esitatakse järgnevad uurimisküsimused: Mis muudab täiskasvanud võõrkeele õppijad ärevaks? ; Kuidas vähendada ärevust täiskasvanud keeleõppijate seas, toetudes Krashen`i affektiivse filtri hüpoteesile (Krashen 1987: 31)? ; Kas suggestopeedia, koostöökeskne keeleõpe ja neurolingvistiline programmeerimine hõlmavad endas sobivaid tehnikaid aitamaks täiskasvanud keeleõppijail üle saada võõrkeeleõppega seotud ärevusest? Lähtudes antud uurimustöö eesmärgist kasutati kvalitatiivseid uurimismeetodeid, vastavalt küsitlust ja intervjuusid. Intervjueerimine võimaldas saada parema ülevaate üliõpilaste emotsionaalsest ja vaimsest taustast ning peegeldada nende hirme ja vajadusi seoses võõrkeeleõppega. Andmed koguti Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži üliõpilastelt. Selleks, et teada saada, kas antud tudengid kogevad inglise keele tundide ajal ärevust, küsitleti ajavahemikus kevad-talv 2014 51 tudengit. Esmalt pidid üliõpilased vastama küsimustele seoses sotsiaalse ärevusega, järgnevalt aga võõrkeeleõppega seotud ärevuse kohta. Detsembris 2014 kuni aprillis 2015 viidi 27 üliõpilasega läbi avatud vastustega intervjuud. Kuna intervjueerimine ja selle analüüs on pikaajaline protsess, viidi intervjuud läbi gruppide kaupa. Intervjuud analüüsiti kasutades temaatilist lähenemist. Antud töö on jagatud nelja ossa. Esimeses peatükis käsitletakse erinevaid ärevusliike, mis esinevad täiskasvanud keeleõppijate seas; teine peatükk annab ülevaate erinevatest humanistlikest meetoditest, mida kasutada vähendamaks ärevusi täiskasvanud keeleõppijate seas; kolmandas peatükis kirjeldatakse antud uurimuses kasutatud metoodikat ja protseduuri ning analüüsitakse küsitluse ja intervjuude tulemusi; neljandas peatükis tuuakse välja uurimuses osalenud keeleõppijate soovitused muutmaks keeleõpe motiveerivamaks ja stressivabamaks. Lisaks antakse viimases peatükis ülevaade humanistliku metoodika elementidest, mida antud töö autor on juba keeleõppes kasutanud ning jagatakse soovitusi tuleviku perspektiivis. Lähtudes küsitluse tulemustest, võib järeldada, et paljud keeleõppijad ei ole sotsiaalselt ärevad. Need, kes siiski kannatavad teatud sotsiaalse ärevuse ilmingute all, kardavad avalikult sõna võtta, tunnevad end ebamugavalt tööintervjuul või lihtsalt olles tähelepanu keskpunktis. Võõrkeeleõppega seotud ärevus paistab olevat levinud suurema hulga vastanute seas. Enamus küsitletud tudengitest muretsevad vigade tegemise pärast inglise keeles ja peavad kaasõpilasi võõrkeeles paremaks kui iseennast. Küsitluse tulemusena saadi ülevaade võõrkeeleõppega seotud ärevuste olemasolust küsitletud tudengite seas. Intervjuu tulemuste põhjal saadi täpsem informatsioon tudengite tunnete kohta seoses võõrkeeleõppega. Tulemused näitavad, et paljudel keeleõppijatel on negatiivsed mineviku kogemused seoses võõrkeele õppimisega. Ebameeldivad tunded, mis pärinevad tudengitel põhikooli ja gümnaasiumi ajast, mõjutavad negatiivselt nende enesekindlust praegustest keeletundides. Intervjuu tulemustest saab välja lugeda, et mitmed keeleõppijad on teadlikud humanistlikest keeleõppe meetoditest ning nad toovad välja aspekte, mida kasutada vähendamaks ärevust ning tõstmaks motivatsiooni keeleõppes. Intervjueeritavad toovad sobilike tegevustena välja õppimise samatasemelistes väikestes gruppides, mitmekesiste meelelahutuslike meetodite kasutamine ning õpilaste ootuste ja kogemustega arvestamine. Tudengite arvates mängib motiveeriva ning pingevaba keeleõppe keskonna loomisel väga tähtsat rolli nii õpetaja kui kaasõpilaste isiksus, käitumine ning suhtumine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Gender in KEY English Textbooks
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Talvik, Roosi; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Inglise filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Õpikutel on klassiruumis keskne roll. Eelnevad uuringud soorollidest õpikutes on näidanud, et Eesti õpikutes esineb soolist kallutatust. Seetõttu on käesoleva magistritöö eesmärgiks analüüsida soo kujutamist KEY English 7-9 õpikutesarjas (välja antud 2008-2012) ja võrrelda, kas meeste ja naiste kujutamine on varasemate uuringutega võrreldes tasakaalustatum . Eesmärgi saavutamiseks töö analüüsib mees- ja naissoost isikute arvu nii tekstis kui ka illustratsioonides ning nende rolle. Eristatakse unikaalseid tegelasi ning iga tegelase esinemise sagedust, et näha, kui palju on eri soost unikaalseid karaktereid ja kui palju neist räägitakse. Karakterite rollid on jaotatud viide kategooriasse: mees-monopoliseeritud, mees-domineeritud, nais-monopoliseeritud, nais-domineeritud ning võrdselt meeste ja naiste poolt esindatud. Magistritöö valim koosnes kolmest peatükist igast õpikust ning vastavast töövihikust. Töö sissejuhatus tutvustab soolise võrdõiguslikkuse tähtsust ning haridussüsteemi mõju õpilaste väärtushinnangutele. Esimene peatükk annab kronoloogilise ülevaate eelnevatest rahvusvahelistest uuringutest soorollidest õpikutes ning on jaotatud nelja perioodi alates 1940st kuni viimaste aastateni. Samuti analüüsitakse Eestis läbi viidud uuringuid. Teine peatükk tutvustab KEY English õpikutesarja ning kasutatud metoodikat. Kolmas peatükk annab ülevaate töö tulemustest ning kokkuvõte annab ülevaate tööst. Töö tulemustest selgus, et valimis oli kõige enam sooneutraalseid tegelasi (75%). Järgnevad meesoost tegelased (15%) ja naissoost tegelased (10%). Kõikidest soolistatud tegelastest olid mehed 61% ja naised 39%. Meeste ja naiste mainimissagedus on korrelatsioonis unikaalsete tegelaste arvuga. Piltidel on mehi 47%, naisi 40% ja sooneutraalseid tegelasi 13%. Õpikusarjas esines 31 rolli ning kuna meessoost tegelasi on õpikutes rohkem, ei ole üllatav, et 47% rollidest olid mees-domineeritud. Rollide analüüsist selgus, et mehed domineerivad eriti tugevalt neutraalsete tegelaste ning kuulsate ja ajalooliste isikute rollides. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi töö tulemused ei näita täielikku tasakaalu poiste ja tüdrukute arvus, on olukord ometi, võrreldes eelnevate uuringutega, paranenud. Siiski, kuna mehi on ülekaalukalt rohkem kujutatud ajalooliste ning kuulsate isikute rollis, on KEY English õpikusarjas veel arenguruumi poiste ja tüdrukute kujutamises kuna numbriline tasakaal ei ole nii tähtis kui see, kuidas poisse ja tüdrukuid õpikus kujutatakse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aatomkihtsadestatud alumiiniumtitaanoksiid-kilede elektrilised omadused
(Tartu Ülikool, 2015-06-12) Vask, Agnes; Arroval, Tõnis, juhendaja; Aarik, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut