Heitvee filtratsioonitehnoloogia reoveepuhasti fosforiärastuseks

Abstract

Käesolevas töös on uuritud Eesti reoveepuhastites kasutatavate filtratsioonitehnoloogiate efektiivsust fosforiärastuseks. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti kolmes reoveepuhasti järelfiltrist võetud proove. Mõõdeti reoainete (HA, KHT, Püld, PO4-P, Nüld, NO2-N, NO3-N ja NH4-N) kontsentratsioonid järelfiltri sisse- ja väljavoolus. Analüüsidest selgus, et hõljuvaine kontsentratsiooni vähendamisega heitvees väheneb ka üldfosfori kontsentratsioon (R2 – 0,9989). Hõljuvainet suutsid kõik uuritavad filtrid efektiivselt heitveest eraldada. Võrk-kangasfiltrite keskmine hõljuvaine ärastusefektiivsus oli 61% ja narmasfiltritel 69%. Kõige madalamad hõljuvaine kontsentratsioonid saavutas narmasfilter, kuid seda ka väikse vooluhulga juures (10 – 20 m3/h). Kõrgemate vooluhulkade puhul on siiani eelistatud võrk-kangasfiltreid. Üldfosforit vähenes hõljuvaine arvelt kõikides filtrites olulisel määral. Võrk-kangasfiltrite puhul oli ärastusefektiivsus keskmiselt 75% ja narmasfiltri korral 13%. Narmasfiltri väike efektiivsus tulenes otseselt madalatest üldfosfori kontsentratsioonidest sissevoolus (0,26 mg/l), mis filtri töö tulemusena vähenes keskmiselt kontsentratsioonini 0,19 mg/l. Praktikas on väga raske saavutada reoveepuhasti väljavoolus üldfosfori kontsentratsiooni alla 0,1 mg/l. Võrk-kangasfiltri efektiivsust uuriti ka ekstreemtingimustes, kus filtrisse jõudis väga kõrgete reoainete kontsentratsioonidega heitvesi (HA – 260 mg/l, Püld – 9,5 mg/l). Filter suutis umbes tunni aja jooksul läbivoolu normaliseerida ning väljavoolu jõudis keskmiselt hõljuvainet 11 mg/l ja üldfosforit 0,8 mg/l. Ainukeseks piiranguks oli ühtlustusmahuti vajadus, sest filtri puhastustsükkel ei jõudnud filtermaterjali piisavalt kiiresti puhastada ning filter läks umbe. Kahjuks polnud võimalik sarnaseid tingimusi narmasfiltri puhul analüüsida. Tulemustest selgub, et heitvee fosforisisalduse vähendamiseks on kasulik võtta kasutusele järelfilter. Konkreetne tehnoloogia ja järelfiltri dimensioonid tuleb valida vastavalt heitvee reoainete sisaldusele, keskmistele ööpäevastele vooluhulkadele ning potentsiaalsetele ekstreemtingimustele. Võrk-kangasfilter on praktikas ennast tõestanud ja suudab toime tulla normaal- ja ekstreemtingimustes. Narmasfilter on parema hõljuvaine ärastusefektiivsusega, kuid tema tööd rasketes tingimustes tuleks edaspidistes uuringutes põhjalikumalt analüüsida. Selleks, et saada ülevaade hõljuvaine koormuse, läbilaskvuse ja efektiivsuse omavahelise sõltuvuse osas oleks vaja teha täiendavaid katseid pilootseadmetes, sest reoveepuhastites on suure reostusriski tõttu nende tegemine raskendatud.