The Health-care Provider’s Civil Liability in Cases of Prenatal Damages

Abstract

Pereplaneerimist saab tänapäeval pidada iseenesestmõistetavaks. See võimaldab vanematel ajastada oma isiklikke eesmärke ja olla valmis tagama lapse heaoluks parimad tingimused. Enamiku inimeste jaoks on lapse saamine ilmselt üheks kõige õnnelikumaks hetkeks nende elus. Mõnikord võib aga ootamatu lapsevanemaks saamine olla lausa niivõrd ebasoovitud sündmus, et vanemad tunnevad, et neile on lapse saamisega tekitatud kahju. Pereplaneerimise osas valikute tegemisel on vanemad paljuski sõltuvad tervishoiuteenustest ja arstilt saadavast teabest. Arst saab läbi viia protseduurid raseduse ennetamiseks ja raseduse katkestamiseks, samuti teha vajalikud uuringud, et anda vanematele teavet planeeritava või oodatava lapse (potentsiaalse) tervisliku seisundi kohta. Vanematel on arstilt saadava teabe õigsuse osas kõrged ootused, sest sellele teabele tuginedes saavad nad otsustada lapse saamise üle. Ravi- või diagnoosiviga eelnimetatud protseduuride läbiviimisel võib tuua kaasa soovimatu raseduse või puudega lapse sünni. Siiski on selge, et arst ei saa vastutada iga soovimatu raseduse või puudega lapse sünni korral. Ometi on soovimatust rasedusest või puudega lapse sünnist tingitud kahju hüvitamise nõuded tervishoiuteenuse osutajate vastu pannud kohtud üle maailma seisma silmitsi nendes kaasustes sisalduvate eetiliste dilemmadega ja langetama raskeid otsuseid. Väitekirjas on sünnieelsete kahjustuste kaasustena käsitletud soovimatut rasedust (ingl. k. wrongful conception), puudega lapse sündi (ingl. k. wrongful birth) ja nn soovimatu elu kaasust (ingl. k. wrongful life). Nendes kaasustes heidetakse tervishoiuteenuse osutajale ette seda, et tervishoiuteenuse osutaja hooletuse (ravivea või diagnoosivea ja sellest tuleneva teabe andmise kohustuse rikkumise) tõttu on vanemad kaotanud võimaluse langetada õigeaegselt otsus raseduse katkestamiseks, millega oleks olnud võimalik vältida lapse saamisest tingitud kulusid. Kui soovimatu raseduse ja puudega lapse sünni kaasustes on nõude esitajaks vanem(ad), siis nn soovimatu elu kaasuses on nõude esitajaks laps ise. Kuna Eestis pole tänaseni ühtegi kohtulahendit sünnieelsete kahjustuste kaasustes, on seda huvitavam analüüsida, millise lahenduse võiksid need kaasused saada Eesti õiguse alusel, kui vastav vaidlus peaks kohtu ette jõudma. Väitekirja eesmärgiks on selgitada välja, kas ja millises ulatuses peaks tervishoiuteenuse osutaja vastutama Eesti tsiviilõiguse järgi nendes kaasustes, et tagatud oleks nii lapse, tema vanemate kui ka tervishoiuteenuse osutaja huvidega arvestamine.

The benefit of family planning is nowadays considered self-evident. It enables parents to appropriately time their personal goals and be ready to provide the child with the best conditions for his or her well-being. For most, the birth of a child is one of the happiest moments in one’s life. For others becoming pregnant and giving birth may be so undesirable that parents feel they have suffered damage because of the birth of the child. In their choices regarding family planning, parents are in many ways dependent on the health-care services and the information they receive from the health-care provider. The health-care provider can perform the procedures to prevent the pregnancy or terminate the pregnancy; also perform the necessary testing to give the parents information regarding the (potential) condition of the future child’s health. The parents have high expectations regarding the accuracy of such information, because with the necessary information at hand, parents can make a decision as to the continuation or otherwise of pregnancy. Medical error or misdiagnosis on the part of the health-care provider in the aforementioned procedures may result in unwanted pregnancy or the birth of a disabled child. However, it is clear that the health care provider cannot be liable for every unsuccessful medical attempt to prevent the pregnancy or the birth of a disabled child. Nevertheless, even in the case of negligent acts by health-care providers, the obligation to compensate for the damages due to unwanted pregnancy or the birth of a disabled child has made courts across the world face uncomfortable decisions over ethical dilemmas. In this dissertation, the cases of prenatal damages include the cases of wrongful conception, wrongful birth and wrongful life. In these cases, due to medical error or misdiagnosis (and the consequent failure to inform the patient), the parents lose the possibility to timely make a decision to terminate the pregnancy and thus prevent the damage arising from the birth of an unplanned child. The cases of wrongful conception and wrongful birth involve the parent’s or parents’ claim against the health care provider. However, in the case or wrongful life, the child issues the claim against the health care provider. As there is an absence of case law in Estonia for cases of prenatal damages, it is thus interesting to analyse how Estonian courts would solve the claims under Estonian law if such claims were to be put before the court. The aim of this dissertation is to ascertain whether and to what extent the health-care provider should be liable for damages under Estonian civil law in these cases, considering an outcome that seeks to balance the interests of the child, his or her parents and the health-care provider.