Selisoo pinnasevee taseme analüüs Estonia põlevkivikaevanduse mõju selgitamiseks. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias
| dc.contributor.advisor | Karro, Enn, juhendaja | |
| dc.contributor.advisor | Kohv, Marko, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Kraun, Merilin | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Geoloogia osakond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond | et |
| dc.date.accessioned | 2023-07-06T07:32:59Z | |
| dc.date.available | 2023-07-06T07:32:59Z | |
| dc.date.issued | 2014 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva töö eesmärgiks oli pinnasevee tasemete seiramise ja seireandmete analüüsi abil välja selgitada, kas ja milline mõju on Estonia põlevkivikaevandusel Natura 2000 alaks määratud Selisoo rabale. Töö käigus perioodil 7.04.2011-24.10.2013 uuriti 13 piesomeetri mõõdetud andmete põhjal veetasemete sesoonset kõikumist ja võimalikku langust, korrelatsiooni meteoandmetega ja võimalikku seost põlevkivi kaevandamisest tingitud põhjavee tasemete languse ja kaugusega kaevandusest. Seoste leidmisel oli abiks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Jõhvi meteoroloogijaama sademetehulga, lume paksuse ja õhutemperatuuri andmed. Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et kaevanduse mõju pinnakattes paiknevale põhjaveele on ilmne, kuid see ei ole jõudnud raba pinnale. Pinnasevee tase rabas ja selle ümbruses sõltub suurel määral sademete hulgast ja tüübist ning õhutemperatuurist, mis omakorda sõltuvad aastaajast. Lõunapoolsel transektil on looduslike sesoonsete kõikumiste taustal veetasemete langused suuremad, sest transekti kaugus kaevandusest on väiksem. Põhjapoolne transekt kirjeldab väljakujunenud, seni veel kaevandamisest vähemõjutatud veerežiimi rabas ja kuivendatud äärealadel. Veetasemete langused on suuremad piesomeetrites, mis asuvad rabalaama servas olevas mineraalpinnases ja väiksemad turbaalusesse mineraalpinnasesse paigutatud piesomeetrites. Rabaturbasse paigutatud piesomeetrite mõõdetud pinnasevee tasemetes pole langust näha. Rabalaama keskel on kaevandamise mõju väiksem kui servas, sest servale on kaevandus lähemal. Kõige suuremaks ohuks raba püsimajäämisele on see, kui veetasemed hakkavad märkimisväärselt langema ka rabaturbas. Suurte veetasemete languste puhul on oht, et rabas muutub oluliselt veerežiim, mis võib tuua kaasa muutused samuti taimestikus. Kindlasti tuleb jätkata Selisoos põhjavee-, pinnasevee- ja taimestikuseiret, et olla kursis rabas toimuvate muutustega ja hinnata pidevalt sealset olukorda. | et |
| dc.identifier.uri | https://hdl.handle.net/10062/91371 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject | pinnasevesi | et |
| dc.subject | põlevkivikaevandus | et |
| dc.subject | rabad | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Selisoo pinnasevee taseme analüüs Estonia põlevkivikaevanduse mõju selgitamiseks. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias | et |
| dc.type | Thesis | et |