A moral ideal for international law: Vattel on state and territory
Kuupäev
2021
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
In historia juris gentium contentiones convenire inter principia nationis libertatis et prosperitatis gentium iam diu notissimarum quaestionum fuit. Haec tractatio contradictionem in Ius Gentium de Vattelio (MDCCLVIII) promptam investigat, et censet Vattelium duo principia per notionem civitatis moralem convenire.
Haec tractatio utpote enim putat notionem civitatum qua “personarum moralium” – ex proportione nationum et individuorum seu aequalitate adduxit – enodere aliquas causas in Vatteliano. Causae sunt hae divisa in partes tres. Prima, imperium proprium – accusationes colonialismi efficiens – etiam qua elementum societatis moralis gentium intellegi possit. Alia, recusationem Vattelii civitatis maximae fortasse significationem libertatis moralis nationis interpretatum possit, non defensionem civitatum minimarum. Et tertia, territorium civitatis per se ex corpore populi adductum est, sed adfert nullum latiorem nationalismum.
Kirjeldus
Rahvusvahelise mõtte intellektuaalajaloo keskseid probleeme on riigi suveräänse vabaduse ja rahvusvahelise heaolu printsiipide lepitamine. Käesolevas magistritöös esitan Emer de Vatteli teosest „Rahvaste õigus“ (1758) tõlgenduse, mille järgi Vattel lepitab selle vastuolu läbi moraalse arusaama riiklusest.
Täpsemalt väidan töös, et Vatteli arusaam riigist kui „moraalsest isikust“ see mõiste on tuletatud riigi teoreetilisest analoogiast üksikisikule – aitab lahti harutada kolme vastuolulist teemat senises uurimisloos. Esiteks, Vatteli esitatud eksklusiivset suveräänsust, mida on tõlgendatud kolonialismi-ilminguna, saab mõista hoopis kui rahvaste moraalse kogukonna omadust. Teiseks, seda, et Vattel lükkab tagasi idee kujuteldavast rahvusvahelisest valitsusest (civitas maxima), saab mõista rahvuse moraalse vabaduse väljendusena, mitte tingimata kasuistliku poolehoiuna vähem mõjukatele riikidele. Ja kolmandaks, Vattel tuletab riigi territoriaalsuse rahvast, ent sellega ei kaasne sisulist rahvuslust.
Märksõnad
philosophy, intellectual history, international law, state