Põlvkondadevahelist sotsiaalset mobiilsust kujundavate eluvalikute (life decisions) mõjutegurid noorukieas Pärnu noorte näitel
dc.contributor.author | Ausna, Aile Rahel | |
dc.contributor.other | TÜ Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Juhendaja: PhD Dagmar Kutsar | et |
dc.date.accessioned | 2011-03-23T08:58:05Z | |
dc.date.available | 2011-03-23T08:58:05Z | |
dc.date.issued | 2011-03-23 | |
dc.description.abstract | Käesolev magistritöö keskendus noorukite eluvalikute mõjutegurite uurimisele, lähtudes uuritavate endi kogemustest ja hinnangutest. Täpsemalt analüüsiti indiviidide sisemisi ja väliskeskkonnast tulenevaid mõjutegureid, mille tegevuse tulemusel langetatud eluvalikud põhjustavad põlvkondadevahelist sotsiaalset mobiilsust. Töö teoreetiliseks raamistikuks on elutee teooria (life course theory), mille kohaselt konstrueerivad indiviidid oma eluteed iseseisvate valikute langetamise ja tegutsemise kaudu, kuid on valikute langetamise protsessi käigus vastuvõtlikud erinevate väliste tegurite mõjule. Uurimuse eesmärgiks oli määratleda noorukite eluvalikute välised mõjutegurid ja nende toime ning iseseisvate valikute langetamise võimekuse (agency) kui sisemise mõjuteguri roll põlvkondadevahelise sotsiaalse mobiilsuse protsessis, kasutades selleks Euroopa Liidu 6. raamprogrammi poolt rahastatud rahvusvahelise projekti PROFIT – Põlvkondadevahelise päritud ebavõrdsuse leevendamisele suunatud poliitikad (Policy Responses Overcoming Factors in the Intergenerational Transmission of Inequalities) viimase uuringuetapi käigus 19. septembrist 6. oktoobrini 2006. aastal kogutud andmeid. Töös kajastatud põhiseisukohad: Põlvkondadevahelise sotsiaalse mobiilsuse suunda mõjutavad indiviidi poolt eluteel tehtavad haridus- ja karjäärivalikud. Indiviidide sisemistel mõjuteguritel on nende eluvalikute kujundamisel olnud suurem roll kui välistel mõjuteguritel. Indiviid kui tegutseja ja oma elutee kujundaja lähtub valikutes eelkõige isiklikest (ja jagatud kollektiivsetest) väärtushinnangutest, millest haridus- ja karjäärialaste valikute kujundajana domineerivad enesemääratlemise, stimulatsiooni ja saavutuse valdkonna väärtused. Perekondliku sotsiaalse, majandusliku ja inimkapitali piisav tase pakub indiviidile valikuks rohkem variante, ebapiisav kapitalitase kitsendab valikut. Seega suunab kapitalitase mobiilsust. Hariduse väärtustamine vanematekodus kujundab noorukite väärtushinnanguid, mis toetavad teise ja kolmanda taseme hariduse omandamist. See omakorda loob soodsad tingimused ülenevaks mobiilsuseks, kuna haridus on oluline põlvkondadevahelise sotsiaalse mobiilsuse eeldus. 1990. aastatel toimunud hariduse ekspansioon ja võimaluste paljusus loovad eelduse ülenevaks mobiilsuseks, samas kitsendab tasuline haridus piiratud majanduslike võimalustega päritoluperedest noorte valikuid, mis omakorda takistab ülenevat mobiilsust. Seega ei ole haridusvõimalused võrdsustunud. Sõbrad kui mõjutegur avaldab nooremas noorukieas mõju peamiselt ühistegevuste kaudu, vanemas noorukieas kasutatakse sõpru sageli sotsiaalse kapitalina vakantsete töökohtade otsingul. Riikliku ja kohaliku tasandi sotsiaalpoliitilistel otsustel on indiviidide eluvalikutele väike mõju. Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus tekitab ebavõrdsust ka noorte valikutes, ning olgugi, et ühiskonnas on eelmise põlvkonna sotsiaalse keskkonnaga võrreldes valikuvariante rohkem, ei ole nad kõigi jaoks ühtmoodi ligipääsetavad. Antud töö pakub taustateadmist Eesti noorte eluvalikute mõjuteguritest nii sotsiaaltöötajale probleemides kliendi abistamiseks, noorukitega tegelevatele organisatsioonidele nende efektiivsemaks toetamiseks, aga ka sotsiaalpoliitika kujundajatele antud teema paremaks mõistmiseks. | et |
dc.description.abstract | This master thesis focuses on the factors that influence life decisions of adolescents. Basing on respondents’ own experience and assessment, the aim of this research is to define external influencing factors and their effect, as well as the role of agency as an internal influencing factor of life decisions of adolescents within the process of intergenerational social mobility. The theoretical framework of this thesis is life course theory. Data used for this thesis is gathered from September 19th till October 6th 2006 during the last stage of international research project PROFIT (Policy Responses Overcoming Factors in the Intergenerational Transmission of Inequalities), financed by the European Commission under its Sixth Framework Program. Main findings presented in this thesis: The direction of intergenerational social mobility is influenced by educational and career choices made by the individual during his/her life course. Internal influencing factors have played bigger role in shaping these life decisions, than external factors. Individual, as an agent and shaper of his own life course, makes choices foremost based on personal (and shared collective) values. Sufficient level of social, economical and human capital in the family gives an individual more choices and insufficient level of capital narrows choices down. Thus the level on capital is directing mobility. Valuing education in parental home is a supporting factor for adolescents in order to achieve the second or third level of education. This in turn creates favorable conditions for upward mobility, since education is an important assumption of intergenerational social mobility. Expansion of education and diversity of possibilities in the ’90s created chances for the upward mobility. At the same time the paid education narrows down choices of those adolescents that come from parental homes with limited financial possibilities, which obstructs upward mobility. Thus, educational possibilities have not equalized. Friends are the influencing factors for young adolescents mainly through common activities. Later are friends often used as social capital for finding a job. National or local social policies have low influence on life decisions of individuals. Socio-economical differences create inequality in the choices of adolescents, since the wider range of possibilities in the society compared to previous generation is unequally accessible. Current thesis offers background information related to influencing factors of life decisions of Estonian adolescents for social workers to help their clients, for organisations working with adolescents to support them more effectively, but also for those shaping social policy to understand this topic better. | en |
dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/16742 | |
dc.language.iso | et | et |
dc.subject | magistritööd | et |
dc.subject | sotsiaalne mobiilsus | et |
dc.subject | sotsioloogia | et |
dc.subject | noored | et |
dc.subject | põlvkondadevahelised erinevused | et |
dc.subject | intergenerational social mobility | en |
dc.subject | life decisions | en |
dc.subject | adolescence | en |
dc.subject | agency | en |
dc.subject | values | en |
dc.subject | väärtused | et |
dc.subject.other | dissertatsioonid | et |
dc.subject.other | ETD | en |
dc.subject.other | dissertation | en |
dc.subject.other | väitekiri | et |
dc.title | Põlvkondadevahelist sotsiaalset mobiilsust kujundavate eluvalikute (life decisions) mõjutegurid noorukieas Pärnu noorte näitel | et |
dc.title.alternative | The factors influencing life decisions in adolescence that shape intergenerational social mobility by the example of adolescents of Pärnu | en |
dc.type | Teadusmagistritöö | et |