Kehalise aktiivsuse mõju erksusele uurituna päeva rekonstrueerimise meetodil

Abstract

Uurimuse eesmärk oli selgitada välja kehalise aktiivsuse mõju ühe päeva lõikes erksuse tasemele. Katseisikuteks oli 56 Tartu Ülikooli tudengit. Uurimuse lahendamiseks kasutati päeva rekonstrueerimise meetodit (Kahneman jt, 2004), mis kujutab endast viimase 24 tunni jagamist tegevuste alusel konkreetseteks episoodideks. Iga episoodi kohta märgiti subjektiivne hinnang enda erksuse ja kehalise aktiivsuse taseme kohta. Andmete analüüsimisel kasutati mitmetasandilist mudelit. Kehalise aktiivsuse mõju erksusele oli statistiliselt oluline (p ˂ .05, B = 0.42). Kui tegevuste alt jätta välja sporditreeningutega seotud episoodid oli seos erksusega statistiliselt oluline (p ˂ .05). Sellest saab järeldada, et inimene ei pea erksuse tõstmiseks läbi kehalise aktiivsuse valima sportlikke tegevusi, vaid saab oma päeva teadlikumalt planeerides lihtsamate vahenditega aktiivsust suurendada ja seeläbi erksust tõsta.