Eesti riigi siseriiklike võlakirjade müümise poliitiline otsustusprotsess

Abstract

Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida Eesti riigi siseriiklike võlakirjade müümise otsustusprotsessi. Töö uurib, miks ja kuidas jõuti selleni, et riik esmakordselt Eesti kohalikele investoritele võlakirju emiteeris. Keskseks küsimuseks on, millised majanduslikud ja poliitilised tegurid mõjutasid otsust ning seda, kuidas kujunes välja müügistrateegia. Töö teoreetiliseks raamistikuks kasutati John Kingdoni mitme voo mudelit, mis analüüsib poliitikaprotsessi läbi kolme peamise voo: probleemi, poliitika ja poliitilise voo (ing k problem stream, policies stream and politics streams). Selline lähenemine võimaldab põhjalikult uurida, kuidas poliitilised tingimused, probleemid ning lahendused võimaldasid langetada just sellise otsuse antud ajahetkel. Empiiriline osa põhineb protsessijälgimise meetodil ning poolstruktureeritud intervjuudel protsessis osalenud võtmeisikutega. Nendeks olid endine Rahandusminister, Riigikassa osakonna juhataja, Swedbanki finantsinstitutsioonide ja kapitaliturgude osakonna juhataja ja LHV panga võlakirjade osakonna juhataja. Töö tulemustest selgus, et otsuse langetamisele aitasid kaasa mitmed samal ajal aset leidnud asjaolud ning sündmused. Majanduslik olukord, mis soosis ning võimaldas laenamist, poliitiline soov pakkuda kohalikele investoritele uusi investeerimisvõimalusi ning soov elavdada kohalikku kapitaliturgu. Intervjuudest tuli välja ka see, et võlakirjade emissiooni peamiseks eesmärgiks ei olnud pelgalt rahaliste vahendite kaasamine, vaid selle otsusega taheti saata positiivset signaali Eesti avalikkusele ning edendada üldist majanduslikku keskkonda. Emissiooni toimumiseks oli võtmekohal toonane rahandusminister Mart Võrklaev ning turuosaliste ja huvigruppide aastate pikkune soov ja surve. Samuti tuli intervjuudest välja, et kõik protsessis osalejad soovisid ja tunnetasid, et siseriiklike võlakirjade emissioon toimuks ka tulevikus, kuid selleks on vaja jätkuvat poliitilist toetust ning soovi asi reaalsuseks teha. Samuti tuli välja, et idee jätkumise edukus sõltub üldisest finantsteadlikkusest ning sellest, kuidas inimesed võlakirju tajuvad ja, kas nad peavad seda piisavalt atraktiivseks finantsinstrumendiks.