Tööga rahulolu seos negatiivsete enesekohaste tuumikhinnangutega

Abstract

Inimesed veedavad märkimisväärselt suure osa ajast töökeskkonnas. Seega on indiviidi ja töörahulolu vaheliste seoste mõistmine oluline. Selleks kasutati üldise tööga rahulolu ja töö sobivuse küsimustikke, mida käsitleti koos töörahulolu mõõtevahendina ning mille tulemusi seostati negatiivsete enesekohaste tuumikhinnangute küsimustike ning nende alaskaalade tulemustega. Küsimustikukomplektile vastas kokku 124 inimest, neist 58 (46,8%) olid mehed ja 66 (53,2%) naised. Vastajad olid vanuses 16 - 55 eluaastat, keskmise vanusega 29 aastat. Kõige tugevamad korrelatsioonid esinesid üldise tööga rahulolu skaala puhul: Judge et al. Tuumikenese-hinnangute küsimustikuga CoreS (r=0.346, p=0.00) ja Enesemõjukuse skaalaga Effic (r=0.378, p=0.00). TS küsimustikuga korreleerusid kõige tugevamini Tähelepanu sisetakistuse alaskaala ATT_1 (r=-0.364, p=0.00) ja CoreS küsimustik (r=0.378, p=0.00). Keskmiste skooride võrdlemisel leiti, et keskmisest kõrgema negatiivsete enesekohaste tuumikhinnangu testi tulemusega vastajad hindasid tööga rahulolu madalamaks kui keskmisest madalama negatiivse enesekohaste tuumikhinnangute skooriga vastajad. Kokkuvõttes leiti, et negatiivsete enesekohaste tuumikhinnangute ja tööga rahulolu üldskoorid korreleeruvad omavahel negatiivselt ja seosed negatiivsete enesekohaste tuumikhinnangute ja tööga rahulolu vahel eksisteerivad. Kasutatud küsimustikekomplekti täiendamisel oleks seda võimalik kasutada erinevatel eesmärkidel organisatsioonipsühholoogias.