Naming, normativity and negotiation: LGBT-related labels in Estonian media discourse and community evaluation, 1995–2023

Abstract

Eesti on kolme aastakümnega liikunud LGBT inimeste õiguste piiramisest abieluvõrdsuseni. Sõnavara, mida avalikus ruumis seksuaalvähemuste kohta kasutatakse, on selle ajaga märgatavalt laienenud, kuid keelelised mustrid muutuvad aeglasemalt kui seadused ja hoiakud. Isegi näiliselt kaasavas meediadiskursuses püsivad edasi tekstilised mustrid, mis käsitlevad mittenormatiivset seksuaalsust millegina, mida keegi lubab, keelab või normaliseerib tingimuslikult, mitte lihtsalt ühe ühiskonnaelu osana. Väitekiri analüüsib viie LGBT-sildi – gei, homo, homoseksuaal, kväär ja pede – kasutust Eesti meedias ja LGBT+ kogukonna hinnangutes aastatel 1995–2023. Korpusanalüüs näitab, et silt gei seostub üha enam õiguste ja heaolu teemadega, silti homoseksuaal kasutatakse eelkõige distantseerivas ja klassifitseerivas raamistikus, silt homo on kasutuselt kõige paindlikum ning toimib sageli poliitilise polariseerimise vahendina. Vaenusõna pede kasutussagedus on kolme aastakümne jooksul püsinud stabiilne, kuid muutunud on selle funktsioon: otsesest solvangust on saanud poliitiline sildistamisvahend ja maskuliinsuse kontrollimise mehhanism. Sõna kväär on LGBT kogukonnas tuntud ja selle üle arutatakse palju: sõna omaksvõttu kujundavad muu hulgas demograafilised tunnused, näiteks sooidentiteet ja vanus, aga ka keelelised hoiakud ja ideoloogiad ning sõna lähedus eesti omadussõnale väär, mis hinnanguid mõjutab. Ühendades mitut meetodit, täpsemalt korpuslingvistikat, kriitilist stilistikat, vaenusõnapragmaatikat ja kogukonnaküsitlusi, pakub väitekiri esimese süstemaatilise ülevaate Eesti LGBT-siltide ideoloogilisest toimimisest kolme aastakümne lõikes. Tulemused on olulised nii kriitilise meediakirjaoskuse arendamisel kui ka aruteludes, kus sõnavalik mõjutab seda, kuidas seksuaalvähemustest avalikult räägitakse ja kuidas neid diskursiivselt positsioneeritakse. Over three decades, Estonia has moved from restricting the rights of LGBT people to marriage equality. The vocabulary used in the public sphere to refer to sexual minorities has expanded considerably in this time, yet linguistic patterns change more slowly than laws and attitudes. Even in seemingly inclusive media discourse, textual patterns persist that treat non-normative sexuality as something to be permitted, prohibited, or conditionally normalised, rather than one aspect of social life. This dissertation analyses the use of five LGBT-related labels – gei, homo, homoseksuaal, kväär, and pede – in Estonian media and in the evaluations of LGBT+ community members between 1995 and 2023. Corpus analysis shows that gei is increasingly associated with rights and well-being, homoseksuaal is used primarily within distancing and classificatory frameworks, and homo is the most flexible in use, frequently functioning as a vehicle for political polarisation. The frequency of the slur pede has remained stable over three decades, but its function has shifted: from direct insult to a tool of political labelling and a mechanism for policing masculinity. The word kväär is well known within the LGBT community and much debated: its adoption is shaped by demographic factors such as gender identity and age, as well as by language attitudes and ideologies and the word's proximity to the Estonian adjective väär (‘wrong, false’), which influences evaluations. Combining several methods – corpus linguistics, Critical Stylistics, slur pragmatics, and community surveys – the dissertation offers the first systematic account of the ideological functioning of Estonian LGBT labels across three decades. The findings are relevant both for developing critical media literacy and for debates in which lexical choices shape how sexual minorities are publicly discussed and discursively positioned.