Hambaarsti visiidiga seostuva ärevuse ja selle võimalike põhjuste hindamine patsientidel

Abstract

Ärevus hambaravis seostub tihedalt inimese üldise heaolu ja tervisega. Kõrgemad ärevusenäitajad ennustavad, et käiakse vähem visiitidel ja ollakse nii emotsionaalselt kui sotsiaalselt rõhutud. Antud seminaritöös uuriti kas hambaarsti visiidile tulevad patsiendid erinevad oma ärevuse tasemete poolest ja kui siis mis on selle võimalikud põhjused. Eesmärgiks oli teada saada kas patsientidel esineb kontrollgrupist oluliselt erineval määral ärevust. Selle hindamisel kasutati ärevuse intensiivsuse analoogskaalat (VAAS), järgnes loetelu oletatavatest hetkeärevuse põhjustest ning küsimustikud seisundi- ja püsiärevuse esinemise määra kohta (STICSA küsimustik). Ärevuse intensiivsuse analoogskaalal olid naispatsientide keskmised näidud võrdlusgrupi naiste omadest statistiliselt oluliselt kõrgemad. Seejuures meestel ilmnes statistiliselt mitteoluline tendents, mille kohaselt patsientide keskmine ärevusenäit oli võrdlusgrupi keskmisest madam. Küsimustiku hetkeärevuse vastuste keskmine näit oli naispatsientidel statistiliselt oluliselt kõrgem kui võrdlusgrupis, kuid meestel gruppidevaheline erinevus puudus. Ärevusepisoodide kogemise sageduses patsientide ja võrdlusgrupi vahel erinevusi ei ilmnenud. Kirjanduse andmetele toetudes võib oletada, et kõrgenenud ärevuse seisund võib tõenäoliselt ennustada teiste vaimset tervist puudutavate ebasoodsate ilmingute avaldumist (negatiivne enesehinnang, depressioon), mis käesoleva töö tulemuste kohaselt on naistel tõenäolisem kui meestel.