Practices of teaching English as a foreign language in the case of students with learning difficulties in Estonian basic schools

Abstract

Eesti kuulub nende riikide hulka, kes rakendavad hariduses kaasamise põhimõtteid. See tähendab, et põhiharidus on võrdselt tagatud igale inimesele, hoolimata tema sotsiaalmajanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikest erivajadustest. Lapsevanematel on õigus oma lapsele kool valida ning põhikool peab vastu võtma kõik õpilased, kelle jaoks see on elukohajärgne kool. Selle tulemusena on tavakoolis järjest rohkem neid õpilasi, kes veel üsna hiljuti said hariduse erikoolides. Nende hulka kuuluvad ka õpiraskustega õpilased, kes ei suuda saavutada põhikooli riikliku õppekava (PRÕK) õpiväljundeid ning kelle puhul tuleb kohaldada põhikooli lihtsustatud õpekava (LÕK). Inglise keele õpetamine LÕK õpilastele ei ole Eestis siiani saanud piisavalt riiklikku tähelepanu: puuduvad spetsiaalsed õppematerjalid; puudub selgus selles osas, kuidas oleks LÕK tunniplaani kõige õigem kohaldada; milliseid õppemeetodeid kasutada. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on kirjeldada olukorda inglise keele õpetamisel LÕK õpilastele Eesti põhikoolides. Põhitähelepanu pööratakse järgmistele aspektidele: LÕK õppe korraldamine koolides (kas õpilasi õpetatakse tavaklassis või eraldi, missugune on tunnikoormus, kas kasutataks tugispetsialistide abi); õppe sisu (õppematerjalid, õppemeetodid, hindamine); kas inglise keele õpetamine LÕK õpilastele toimub kaasava hariduse tingimustes; mida õpetajad arvavad inglise keele õpetamise kohta LÕK õpilastele, kui enesekindlalt nad end tunnevad ning millised on nende vajadused. Selleks viidi läbi kvalitatiivne deskriptiivne uurimus, mille käigus intervjueeriti kaheksat Eesti üldhariduskooli õpetajat ajavahemikus märts-aprill 2018. Uurimuses kasutati poolstruktureeritud intervjuud ning tegemist oli mugavusvalimiga.