Sotsiaalala töötajate teadveloleku oskuste kasutamine

Abstract

Magistritöö eesmärgiks oli tuua välja sotsiaalala töötajate kogemused teadvelolekupraktika kasutamisest enesetõhususe toetamisel. Magistritöö teoreetilises osas olid teemadeks enesetõhusus, teooria praktikas, sotsiaaltöötaja kui enda ja kliendi muutuste taotleja, enesetõhususe suurendamiseks olevad kontseptsioonid ja teadveloleku, kohalolu ning kohesuse teooriad. Allikatest tulenevalt andsin ülevaate teooriatest, pidades silmas sotsiaalvaldkonda tervikuna (mitte üksnes sotsiaaltööd). Uurimismeetodina kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit, kus kogusin andmeid poolstruktueeritud intervjuudega. Intervjueeritvateks olid kuus sotsiaalvaldkonnnas töötavat spetsialist. Tulemustest selgusid järgmised perspektiivid.  Igapäevane pinge ja stress võib tekkida siis, kui isik ei märka ega tähelda vaimse ja füüsilise tervise muutusi.  Sotsiaalalal töötamist alustades tuleb kujundada endale oma tööviisid ja praktikad, mis aitavad pingetega toime tulla.  Sotsiaalala töötaja teadlikkus endast ja teadlikult tehtud otsused suurendavad üldist rahulolu eluga.  Kui sotsiaalala töötaja reflekteerib regulaarselt nii argi- kui tööelus, siis see soodustab toimetuleku suurenemist mõlemas valdkonnas.  Sotsiaalala töötajad kasutavad teadlikult erinevaid teadveloleku praktikaid. Minu töö eesmärk oli juhtida tähelepanu selliste spetsialistide enesehoidmise ja teadlikustamise suurendamisele, kes töötavad igapäevaselt inimestega. Oluline on õppida ennast tundma ja märgata hetki ning paluda õigel hetkel abi. Kui inimene läbipõlemist endale ise ei tunnista ja probleeme väldib, siis võib see kahjustada teda ennast, tema kliente ja ka lähedasi.