In support of the neurodiversity paradigm: from disorder to divergence

dc.contributor.authorLang, Heldi Marleen
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Filosoofia osakondet
dc.date.accessioned2025-06-12T11:58:30Z
dc.date.available2025-06-12T11:58:30Z
dc.date.issued2025
dc.descriptionMagistritöös analüüsin, kuidas neuroerinevuste paradigma võimaldab meditsiinilisest mudelist paremini käsitleda neurodiversiteedi alla kuuluvaid neuroloogilisi erinevusi. Nende kahe lähenemise võrdlemiseks võtan kasutusele kaks uut teooriat: häire teooria ja erinevuse teooria. Esimene põhineb psühhiaatria meditsiinilisel mudelil, mis lähtub eeldusest, et psüühikahäired põhinevad aju düsfunktisioonidel, ja klassifitseerib autismi, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret jne. häireteks. Teine käsitleb neuroloogilisi erinevusi kui osa inimeste loomulikust mitmekesisusest ja toob välja, kuidas puude sotsiaalne mudel selgitab paremini neurodivergentsete inimeste probleemide olemust, sest selle kohaselt tulenevad probleemid, mida neuroloogiliste erinevustega inimesed kogevad, sotsiaalsetest aspektidest. Neuroerinevuste paradigma pakub täpsemat teoreetilist raamistikku ning aitab vältida ontilist ja episteemilist ebaõiglust, mis kaasneb meditsiinilise mudeli stigmatiseeritud diagnoosidega. Kuivõrd meditsiiniline mudel ei ole leidnud tõendeid, et nende neuroloogiliste variatsioonide aluseks on düsfunktsioonid, on meil võimalus küsida, kas puude sotsiaalne mudel pakuks paremat raamistikku. Kuigi ka sellel lähenemisel on puudusi, pakub see siiski see paremat arusaama neuroerinevustest, vähendades samal ajal ontilise ja episteemilise ebaõigluse esinemise võimalust.
dc.description.abstractThis thesis examines the advantages of the neurodiversity paradigm over the medical model in classifying neurological variations as either disorders or divergences, particularly about addressing ontic and epistemic injustice. I introduce two new terms, disorder theory and divergence theory, to examine on what grounds autism or ADHD, for example, would be considered either a mental disorder or an aspect of human diversity. I argue that divergence theory offers a more precise framework for understanding neurological variations than disorder theory and that its adoption would help mitigate epistemic and ontic injustices.
dc.description.urihttps://ester.ester.ee/record=b5753098
dc.identifier.issn20.03.01 LAN 01
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/111257
dc.language.isoen
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniaen
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectfilosoofia
dc.subjectphilosophy
dc.subjectmeditsiinifilosoofia
dc.subjectphilosophy of medicine
dc.subjectthe neurodiversity paradigm
dc.subjectepistemic injustice
dc.subjectontic injustice
dc.subjectthe medical model
dc.subject.othermagistritöödet
dc.titleIn support of the neurodiversity paradigm: from disorder to divergence
dc.title.alternativeNeuroerinevuste paradigma toetuseks: vaimsetest häirest neuroloogiliste erinevusteni
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Heldi Marleen_Lang_MA.pdf
Suurus:
706.64 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format