Põhjala-Balti julgeolekukoostöö väljakutsed pärast Soome ja Rootsi NATOga ühinemist

Abstract

Soome ja Rootsi liitumine NATOga 2023. ja 2024. aastal tõi kõik kaheksa Põhjala-Balti riiki esmakordselt ühisesse kaitseraamistikku, muutes sellega Läänemere piirkonna julgeolekumaastikku olemuslikult. Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised väljakutsed on tekkinud Põhjala-Balti julgeolekukoostöös pärast Soome ja Rootsi liitumist NATOga. Väljakutsete kaardistamine võimaldab paremini mõista piirkondliku koostöö kitsaskohti, luues aluse tõhusama ja sidusama julgeolekukoostöö arendamiseks Läänemere piirkonnas. Loomaks arusaama Põhjala-Balti julgeolekukoostöö sisemistest dünaamikatest ja väljakutsetest pärast NATO laienemist, viidi läbi kaheksa poolstruktureeritud ekspertintervjuud Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani julgeolekuekspertide, diplomaatide ja akadeemikutega. Analüüs tugineb konventsionaalse konstruktivismi ja regionaalse julgeolekukoostöö teoreetilisele raamistikule, mille kohaselt institutsioonid loovad julgeolekukoostööks raamistiku, kuid jagatud identiteedid ja arusaamad määravad selle tegeliku sügavuse. Analüüsi tulemusel tuvastati kolm peamist väljakutset. Esiteks loob NATO käsustruktuuride jaotus, kus Põhjamaad on Norfolki ja Balti riigid Brunssumi väejuhatuse all, institutsionaalse lõhe geograafiliselt ühtses piirkonnas. Teiseks ilmnesid lahknevused selles, kuidas piirkonna riigid tajuvad USA usaldusväärsust liitlasena, mida illustreeris Gröönimaa intsidendi erinev tõlgendamine. Kolmandaks kujundavad ressursierinevused Põhjamaade ja Balti riikide vahel koostöödünaamikat viisil, mis takistab võrdse partnerluse tunnetuse kujunemist.