Facebooki peidetud rühm ja kogukonnatunne

Abstract

Uurimuse eesmärk oli lähemalt tutvuda Facebooki peidetud grupis postitatava informatsiooni ja selle sisuga ning uurida lähemalt ka kogukonna tunnet selles rühmas. Teooriapeatükis anti ülevaade mitmetest erinevatest uuringutest, mis nii kaudselt kui otseselt selgitavad nii kogukonnaks kasvamise momente kui ka erinevaid sotsiaalseid aspekte, millega Facebooki suhtlusel arvestada. Peamine ülesanne oli teada saada, millist informatsiooni üliõpilased peidetud grupis omavahel vahetavad ning uurida kuivõrd on üliõpilased võimelised looma gruppe, mis toetaksid nende ülikooliõpinguid. Peamine mure varasemate uuringute puhul on olnud see, et uuritud on üldiselt Facebooki „seintele“ postitatud materjali ning üldiselt on olnud tulemuseks see, et üliõpilased postitavad igasuguseid teemasid, mis ei pruugi üldsegi akadeemilisse konteksti sobida (Selwyn, 2009). Nagu ka minu seminaritöö näitab see uurimus, et väiksemas kogukonnas ollakse võimelised hästi teemas püsima ning loodud rühma kasutati õppetööga seotud tegevuse toetamiseks, kuna 83% kõigist tehtud postitustest olid akadeemilise sisuga. See kinnitab, et üliõpilaste endi loodud kommunikatsioonimudelid toimivad hästi ning täidavad oma eesmärgi. Enamus ajast suheldi selles rühmas kooliga seotud teemadel ning küsiti abi kodutööde, eksamite/arvestuste ja muu õppetööalase temaatika osas. Täiskasvanud õppija on ehk teadlikumalt asunud omandama kõrgharidust ning selletõttu ka suhtub kooliga seotud temaatikasse mingil määral tõsisemalt ja teadvustab ehk rohkem koostöö vajadust. Kõige noorem intervjueeritav ka mainis oma esimest ülikoolikogemust tuues välja selle, et niisugust õppele suunatud rühma tol ajal ta ei kasutanud, kuigi sotsiaalmeediat kasutasid tema kursusekaaslased aktiivselt, ja et see on väga vajalik tema meelest. Eelneva seminaritöö eesmärgiks oli uurida ka kogukonnaks olemist. Pisut keeruline oli tol korral leida sobivat materjali just Facebooki kogukondlikkuse kohta, kuid üksikud sellised uurimused on olemas ning nendele see töö ka tugines (Reich, 2010). Kogukondlikkuse all peetakse siin silmas midagi enamat, kui vaid virtuaalset inimeste gruppi, kes infot üksteisega vahetavad. Seega tuli seminaritöös välja töötada eraldi kategooriad kogukondlikkuse uurimiseks ning nende abil Facebooki postitusi kodeerida. Käesoleva uurimuse jaoks võtsin kasutusele laiemad kogukondlikkuse kohta käivad mõisted ning koostasin intervjuu küsimused uut teoreetilist materjali arvestades. Siia hulka kuuluvad nii sidemete tugevus, sotsiaalne kapital, virtuaalsed kogukonnad kui sotsiaalne kõhvitsemine. Kuna kogukonna üks aspektidest on vajaduste rahuldamine (McMillan ja Chavis, 1986), siis nii seminari- kui lõputööst on hästi näha, kuidas kontentanalüüsi käigus vaadeldud õppeaasta jooksul ning hiljuti tehtud intervjuudes üliõpilased selles osas üksteisele tuge pakkusid. Ka jagatud rõõmud ja mured, mis on teine kogukondlikkuse tunnus, moodustasid märkimisväärse osa postitustest ning leidsid kajastust intervjuudes. Infovajaduse osas vaadeldi ka seda kui sageli viidatakse nii ÕIS-ile, õppekoordinaatorile, kaasüliõpilastele kui internetile ning leiti, et antud rühmas tegelikult eelistati otsesuhtlust oma kursusekaaslastega. Enamuses saadi vajalikku informatsiooni teineteiselt, ilma, et oleks pidanud veel kõrvalistele infoallikatele viitama. Intervjuudes tõsteti esile see, et Facebooki peidetud grupp on toiminud nö ÕIS-i vahendava kohana, kui mõni üliõpilane on kiiresti ÕIS-ist saadud infot sinna edastanud. Lisaks mainiti ka seda, et soovitakse teisi info osas abistada ning olulist rühmaliikmetega jagada. Eelnev uurimus vaatles põgusalt ka suhtumise tonaalsust kommentaarides ning leidis, et enamus juhtudest oldi neutraalsed ja heatahtlikud, kuid irooniat täheldati õppejõududest rääkides. Samuti võis seda selle täheldada selle töö jaoks läbiviidud intervjuudest, kus muuseas mainiti peidetud grupi pakutavat võimalust nö auru välja lasta ning pahameelt õppejõudude suhtes avaldada, kui selleks põhjust arvati olevat. Kokkuvõtlikult võib öelda, et nii kontentanalüüsi kui ka läbiviidud intervjuude abil võis jõuda tulemusteni, mis vastasid selles töös püstitatud uurimisküsimustele. Kui seminaritöös jäid mõned kogukondlikusse aspektid hindamata, siis uurides intervjuude abil lisandusid uutele teoreetilistele käsitlustele tuginevad aspektid, mis aitasid veelgi paremini näha peidetud grupi kogukondlikkust ning mõista rühmaliikmete kogukonnaks kasvamise kulgu.