Peaasi.ee noortekeskuse Peahea lühisekkumise mõju 16-26-aastaste noorte vaimsele tervisele

Simple item page
dc.contributor.advisorLaas, Kariina, juhendaja
dc.contributor.authorSild, Minna
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Psühholoogia instituutet
dc.date.accessioned2024-06-12T10:09:16Z
dc.date.available2024-06-12T10:09:16Z
dc.date.issued2024
dc.description.abstractMagistritöös analüüsisin Eestis veebruaris 2023 a. Peaasi.ee noortekeskuse poolt kasutusele võetud Peahea lühisekkumise mõju noorte vaimsele tervisele esimesel piloteerimise perioodil. Tegemist on kvaasieksperimentaalse uuringuga, kus valim kaasati päriselu keskkonnast. Peahea aluseks oleva Austraalia päritolu BIYMH sekkumise mõju on uuritud vähe, kuid tulemused on üldjoontes positiivses suunas. Käesoleva magistritöö valim koosnes 136 inimesest (90% naisi, keskmine vanus 22,2 aastat). Noored said Peahea teenuse raames 1-7 nõustamiskohtumist (keskmiselt 5,4). Mõju hindamiseks uurisin kohandatud EEK-2 küsimustike skooride muutust enne ja pärast Peahea lühisekkumist. Tulemused näitasid, et kohandatud EEKide skoorid vähenesid statistiliselt olulisel määral nii järel1 (N=136) mõõtmispunktis [F(1,135)=235,30; p<0,001; η²p =0,64)] kui järel2 (N=48) mõõtmispunktis [F(1,703;80,032)=45,71; p<0,001; η²p =0,49)]. Kõikidel kasutatud alaskaaladel (depressioon, üldistunud ärevus, uni, sotsiaalfoobia) oli skooride vähenemine mõlemas järelmõõtmise ajapunktis statistiliselt oluline. Kõige rohkem paranesid skoorid noortel, kes registreerimisel märkisid ära nii ärevuse kui depressiooni tunnused. Lisaks uurisime vaimse tervise häirituse raskusastet enne ja pärast sekkumist kasutades EEK-2 skaalade äralõikepunkte. Kui enne sekkumist olid keskmised skoorid ja statistiliselt oluline hulk noori alaskaaladel ülalpool äralõikepunkti viidates vaimse tervise häire olemasolule, siis vahetult pärast sekkumist liikus statistiliselt oluline hulk noori ning keskmised skoorid allapoole äralõikepunkti, viidates vaimse tervise häirituse olulisele vähenemisele. Järel2 mõõtmisel jäi efekt püsima üldistunud ärevuse ja sotsiaalfoobia alaskaaladel, aga mitte depressiooni ja une alaskaaladel. Järelduste tegemisel tuleb olla konservatiivne oluliste piirangute tõttu. Tulevikus tuleks lühisekkumise uurimisel parandada andmekogumise ja uuringu protokollide rangust, suurendada valimit ning kaasata kontrollgrupp.et
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/99368
dc.language.isoet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniaen
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectPeahea lühisekkumineet
dc.subjectnoorte vaimne terviset
dc.subjectkohandatud EEK-2 küsimustiket
dc.subjectüldistunud ärevuset
dc.subjectdepressioonet
dc.subjectuniet
dc.subjectsotsiaalfoobiaet
dc.subjectPeahea brief interventionen
dc.subjectyouth mental healthen
dc.subjectadapted EEK-2 questionnaireen
dc.subjectgeneralized anxietyen
dc.subjectdepressionen
dc.subjectsleepen
dc.subjectsocial phobiaen
dc.subject.othermagistritöödet
dc.titlePeaasi.ee noortekeskuse Peahea lühisekkumise mõju 16-26-aastaste noorte vaimsele terviseleet
dc.title.alternativeThe impact of the Peahea brief intervention on the mental health of 16-26 year oldsen
dc.typeThesisen

Files

Original bundle
Now showing 1 - 1 of 1
Thumbnail Image
Name:
Sild_Minna_magistritoo.pdf
Size:
624.76 KB
Format:
Adobe Portable Document Format
Download

Collections

Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology