Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel

Abstract

Selle bakalaureusetöö eesmärk oli püüda läbi huumorisaate „Meelejahutaja“ toimetajate tõlgenduste selgitada raadiosaate näitel, huumorisaadete loomist Eesti Raadios ja Eestis üldisemalt aastatel 1973 – 1995, kui „Meelejahutaja“ oli eetris. Lasin toimetajatel peegeldada ning kirjeldada toimetuse tööd ja struktuuri ning uurisin kuidas tajusid tegijad tsensuuri mõju tekstiloomele ja toimetamisele. Tegin intervjuu nelja „Meelejahutaja“ aktiivse ja kauaaegse toimetajaga. Tegemist on raadiosaatega, mis oli esimest korda eetris üle 40 aasta tagasi. Teema oleks nõudnud põhjalikku uuringut juba varem, sest tänaseks on suur hulk „Meelejahutaja“ sünni ja tegevuse juures olnud inimesi meie hulgast lahkunud. Analüüsisin Eesti NSV Televisiooni ja Raadio Komitee Informatsiooni ja Arvutuskeskuse kuulajauuringuid ning esitasin saadud kuulajanumbrid graafiku näol. Analüüsi käigus selgus, et „Meelejahutaja“ oli aastakümneid üks populaarsemaid saateid Eesti Raadios. Intervjuude analüüs näitas, et kõik intervjueeritavad tajusid tsensuuri rolli ja mõju tehtud tööle. Välja toodi huvitavaid näiteid, kuidas tsensuurist püüti mööda hiilida. Samuti tõdeti ka iseenese sisemise tsensuuri tekkimist. Lisaks meenutasid toimetajad töörollide jaotust, kirjeldasid toimetuse struktuuri ja tsensuuri protsessi. See töö uuris „Meelejahutajast“ vaid ühte osa. Eesti Raadios on läbi aegade olnud mitmeid legendaarseid saateid, mis vääriksid põhjalikumat uurimist. Seda eriti läbi toimetajate ja tegijate enda tõlgenduste, mis annavad tööle autentsust ning väärtust. Kahjuks aeg on halastamatu ja nii mõnedki saated vajaksid kiiremas korras põhjalikku uurimist.