Speaking borders, speaking Europe: entangled borders in governmental discourse across the Baltic and Nordic spaces

Abstract

Piiridega seotud diskursuse keerukus ilmneb valitsuste kommunikatsioonis, kus erinevad piiride liigid esinevad sageli koos, ilma et nende erinevusi selgitataks. Käesolevas väitekirjas uuritakse, kuidas Põhjamaade ja Balti riikide valitsused diskursiivselt piire ja Euroopa Liitu kujutavad, näidates, kuidas põimunud piirid aitavad kaasa ELroopa (ingl.k. EUrope - normatiivne kujutlus Euroopa ja Euroopa Liidu olemusest) jätkuvale ümber/kujundamisele; paljastades seosed Põhja-Euroopa diskursiivsete piiri representatsioonide ja ELi kavandatavate arengusuundade vahel. See põhineb eeldusel, et piiride sõnastamine näitab, kuidas neid ette kujutatakse, legitimeeritakse ja rakendatakse. Uurimistöös küsitakse: 1) Kuidas piire ja piiriprotsesse diskursiivselt esitatakse ja kujutatakse valitsuste piiridiskursuses EL piiridega seotud kriiside ajal? 2) Milline kuvand ELroopast luuakse nendes diskursiivsetes representatsioonides? Tuginedes identiteetide-piiride-korra (identities-borders-orders, IBO) kolmikule, töötatakse välja töö analüütiline raamistik, mis lahutab piiridiskursuse identiteedi, piiride ja korra konstruktsioonideks. Töös rakendatakse diskursiivseid sõlmpunkte (Discursive Nodal Points), analüüsimaks metanarratiive Soome, Rootsi, Eesti ja Leedu valitsuste kommunikatsioonis kolme kriisi ajal: 2015. aasta rändekriis, 2021. aasta Valgevene piirikriis ja 2022. aasta piirangud Vene kodanikest Schengeni viisa omanikele. Tulemused näitavad, et erinevad piiriliigid on keerulistes seostes, mille tähendus tekib diskursiivselt nende interaktsiooni kaudu. Kriisid toimivad diskursiivsete võimalustena, mille kaudu piire ümber mõtestatakse, võimaldades muutusi tõlgendamises ja institutsionaalsetes tavades. Valitsused kalduvad raamistama nii riigipiire kui ka ELi välispiiri ruumilise demarkatsioonina, peegeldades konventsionaalset arusaama piiridest kui eraldusjoontest ja sümboolselt laetud territoriaalsuse väljendustest. Kuigi see on kõige nähtavam seal, kus piirid füüsiliselt kattuvad, näitavad analüüsi tulemused, et see muster kehtib ka seal, kus riigipiirid ei kattu Schengeni välispiiriga. Põimunud piirikontseptsioonid kujutavad ELi rahu, solidaarsuse, korra või julgeoleku garandina, keskendudes ELi ainulaadsuse kaitsmisele. Seega kujutab Põhjamaade ja eriti Balti riikide piiridiskursus ELroopat üldiselt kindlustatud ja kaitstud ruumina.

The complexity of border discourse is evident in governmental communication, where different border types often appear together without clarification to their distinctions. This dissertation examines how Nordic and Baltic governments discursively represent borders and the EU, demonstrating how entangled borders contribute to the ongoing re/configuration of EUrope; revealing links between discursive border representations in northern Europe and envisioned EU trajectories. It is grounded in assumptions that articulations of borders reveal how they are imagined, legitimized, and enacted. To this end, it asks: 1) How are borders and bordering processes discursively re/represented in governmental border communication during border-related crises in the EU? 2) What image of EUrope is inferred by these discursive representations? Drawing on the identities–borders–orders (IBO) triad, it develops an analytical framework that disentangles border discourse into constructions of identity, bordering, and ordering. It applies the Discursive Nodal Points approach, to analyze metanarratives in governmental communication from Finland, Sweden, Estonia, and Lithuania during three crises: the 2015 migration crisis, the 2021 Belarus border crisis, and the 2022 restrictions on Russian Schengen visa holders. The findings show that different border types are nested in complex entanglements, with meaning discursively produced through their interaction. Crises function as discursive opportunities through which borders are reimagined, enabling shifts in interpretation and institutional practice. Governments tend to frame both national borders and the EU’s external border as spatial demarcations, reflecting conventional understandings of borders as dividing lines and symbolically charged expressions of territoriality. While most visible where borders physically overlap, the findings suggest this pattern also applies where national borders do not overlap the external Schengen border. Entangled border constructions variously portray the EU as a guarantor of peace, solidarity, order, or security, converging around the defense of the EU’s perceived uniqueness. Hence, overall, Nordic, and particularly the Baltic, border discourse envisions EUrope as a fortified and protected space.