Baltisaksa ajalehtede välimus 1800–1870

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli koostada ülevaade 1800.–1870. aastatel tänapäeva Eesti alal ilmunud baltisaksa ajalehtede välimusest ja selle muutumisest. Lisaks võrdlesin baltisaksa ajalehtede välimust ja selle muutumist sama aja eesti ajalehtede välimusega. Samuti analüüsisin, kuivõrd sobitub baltisaksa ajalehtede välimuse areng Roosmarii Kurvitsa eesti ajalehtede välimuse periodiseeringusse. Analüüsisin Tallinna, Tartu ja Pärnu saksakeelseid ajalehti viiest aastakäigust (1800.a, 1820.a, 1850.a, 1860.a ja 1870.a). Iga ajalehe igast aastakäigust valisin 12 lehenumbrit (v.a 1800. aasta, sest toona ei ilmunud Pärnus saksakeelseid ajalehti). Kokku analüüsisin 168 ajalehte. Analüüs seisnes ajalehe välimuse komponentide mõõtmises, loendamises ja kirjeldamises, meetodiks oli nii kvantitatiivne kui kvalitatiivne sisuanalüüs. Tööst selgus, et baltisaksa ajalehed muutusid enim lehenumbri mahu poolest. Samuti kasvas nende ilmumissagedus. Teksti liigendamisel toimus ka muutusi: lood rubriigistati ja lugusid hakati üksteisest eraldama. Struktuuri põhilised osad jäid kogu perioodi vältel üpris samaks. Kõige vähem muutus kirjasuurus. Samuti leidsin, et baltisaksa ajalehed olid eesti lehtedele eeskujuks paljude välimuse tunnuste osas, kuid struktuuri poolest mitte. Eesti ajalehed keskendusid lugejate harimisele, baltisaksa ajalehed aga uudiste edastamisele. Eesti lehtedes oli kasutuses suurem kirjasuurus, mis võis olla selle pärast, et eesti ajalehtede lugejad olid vähema lugemisoskusega talupojad. Lisaks selgus, et baltisaksa ajalehed olid eesti lehtedest ligi ühe kümnendiga ees, mille tõttu Kurvitsa defineeritud eesti ajalehtede raamatulik periood ei vasta üks-ühele baltisaksa ajalehtede välimusega, vaid lõpeb 1870. aastate asemel 1860. aastatel. Bakalaureusetöö peamine eesmärk oli kirjeldada tuginedes kvantitatiivsetele andmetele baltisaksa ajalehtede välimust ja selle muutumist 1800.–1870. aastatel ning püüda seletada, mis võis tingida välimuse muutumist.