Hariduse ja heaolu seos Euroopa kolmes riigis

Abstract

Töös uurisin hariduse seost eluga rahuloluga kolmes riigis: Eestis, Sloveenias ja Suurbritannias. Uurisin nii hariduse seost eluga rahulolule ilma teisi tunnuseid arvestamata kui ka koos võimalike seletavate tunnustega. Analüüsiks kasutasin lineaarse regressiooni mudeleid. Tulemusena selgus, et kõrghariduse mõju eluga rahulolule on positiivne kui arvestada vaid haridust. Kesk- ja kutseharidus on negatiivsed kui arvestada kõigi kontrolltunnustega Eestis, teistes riikides seoseid ei olnud. Kõrgharidus oli ka positiivne Sloveenias, kus tervis ei seletanud ära hariduse mõju eluga rahulolule.. Kontrolltunnuste korral on mõjutavad faktorid tervis ning rahaline toimetulek, mille järel seletasid tunnused hariduse mõju eluga rahulolule ära. Seletus tervise korral põhineks sellel, et tervislik seisund määrab ära selle, kui palju kasu saab isik haridusest ja selle kasutamisest. Seletus rahalise toimetuleku korral põhineks sellel, et kõrgem haridus on tavaliselt aluseks saada parem ja rohkem tasustatav töökoht. Seega rahulolu võib tõusta rahaliste vahendite suurenemisest. Tulemuste puhul sobiv teooria võiks olla personaalse kontrolli teooria, mis puhul kõrgharidusest saadud teadmised ja oskused tõstavad eluga rahulolu hinnangut.