Taimede morfoloogilise plastilisuse mõju taimekoosluse mitmekesisusele: kitkumiskatse Laelatu puisniidul

Abstract

Taimede võime olla plastiline ehk vastata keskkonnamuutustele oma fenotüübi muutmisega annab neile võimaluse liikuda kaasa keskkonnaga samas ise täielikult paigal püsides. Plastiline muutus on morfoloogiline, kui selle käigus kujuneb ümber taime väliskuju. Nii abiootilised kui biootilised tegurid võivad põhjustada taime väliskuju teisenemist, näiteks põhjustab mullas toitainete vähenemine juurte biomassi suurenemise, liiga kuum õhk lehtede paksuse vähenemise, teiste taimedega konkurents valguse pärast varre pikenemise jne. Käesoleva uurimistöö eesmärk on selgitada taimede plastilisuse olemust, tuua hulgaliselt näiteid plastilistest reaktsioonidest eluta ja elusale keskkonnale ning avada plastilisuse tähtsust koosluse kujundajana. Viimase punkti paremaks uurimiseks viisime Tartu Ülikooli evolutsioonilise ökoloogia töörühmaga läbi püsiruudukatse Laelatu puisniidul, mille käigus kitkusime katseruutudest välja kindlaid taimeliike. Enne katse läbiviimist püstitasime kaks hüpoteesi, mida üritasime katseliselt tõestada või ümber lükata. Nendeks olid: 1) katseruudu keskmise lehtede arvu plastilisuse suurendamisega kaasneb ruudus suurem liigirikkus; 2) katseruudu keskmise SLA plastilisuse suurendamisega liigirikkus ruudus väheneb. Püsiruudukatse on praeguseks kestnud kaks aastat ja selle ajaga kahjuks ei õnnestunud meil tõestada ega ümber lükata kumbagi hüpoteesi. Kuna katse jätkub, siis loodame järgnevate aastate jooksul ka olulisi tulemusi saada.