The de-sign process of inhabiting techno-living spaces

Abstract

Väitekiri arendab tehniseeritud elamisruumide semiootilist kontseptsiooni, et uurida tähendusseoseid tehnoloogiatega inimeste asustatud ruumides. Kodumajapidamises kasutatavate tehnoloogiate tarbijad seisavad silmitsi uute digitaalsete esemete või nutiseadmete kiire kasvuga, mis on loodud igapäevaste toimingute ühel või teisel viisil soodustamiseks. Aga kuidas rikastavad eluruumide tehnoloogiad elanike koosarengu protsessi nii elamisruumi kui ka ümbritseva keskkonnaga? Uuring modelleerib tehniseeritud elamisruume kui teatud tüüpi ehitatud keskkondi, mis on täis tehnoloogilisi ressursse ja kus elanikud saavad avastada võimalusi õppimise, loovuse ja kujutlusvõime arendamiseks. Neid kolme võimaldust silmas pidades on Farouk Seifi „tähendusdisain” keskne mõiste, mida kasutatakse kvalitatiivsete, semiootiliste suhete haldamiseks, mis realiseeruvad kodumajapidamises kasutatavates tehnoloogiates elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Selle uuringu tulemused ei tohiks olla asjakohased mitte ainult teadlastele, vaid peaksid esindama ka semiootilist tööriistakomplekti, mida saaksid rakendada disainerid ja kasutajad koosarengu protsessides. Semiootiline tööriistakomplekt on ressursside kogum semiootiliste suhete ja disainitegevuste suunamiseks, mida üksikisikud, nii disainerid kui ka elanikud, saavad kasutada igas ainulaadses tehniseeritud elamisruumis. Semiootiline tööriistakomplekt tugineb Jakob von Uexkülli omailma teooriale ning hõlmab Kalevi Kulli semiootilist ökoloogiat, Cary Campbelli jt eristatud semiootilisi komponente ja Augustine Berque'i miljöö rakendatavuse mõisteid. Analüüsitakse erinevat tüüpi tehnoloogiaid elamisruumides, et uurida semiootiliste tööriistakomplektide rolli elanike ja tehniseeritud elamisruumide koosarengus. Mõned selles väitekirjas käsitletud näited hõlmavad semiootiliste komponentide vastastikust seost nutika kodu süsteemides, virtuaalreaalsusesse sukeldumist eluruumis viibimise ajal ja jäätmeteks peetavate artefaktide kasutamist „maalaevadeks“ nimetatud elamisruumi ehitamisel. This thesis introduces the concept of “techno-living spaces” to examine the semiotic relations of technologies within spaces inhabited by humans. For consumers of household technologies, there seems to be a rapid rate of novel digital artefacts or smart devices designed to benefit daily actions one way or another. But how do the technologies for living spaces enrich the process of inhabitants co-developing within the living space and with the environment surrounding the living space? The research models “techno-living spaces” as a type of built environment filled with technological resources that inhabitants can discover opportunities to develop pursuits of learning, creativity, and imagination. Keeping these three pursuits in mind, Farouk Seif’s “De-sign” is a central concept used to navigate the qualitative, semiotic relations that are materialised in household technologies by inhabitants co-developing with “techno-living spaces”. The research outcomes are intended to not only be relevant for scholars, but to introduce a semiotic toolbox of applicable concepts for designers and users in co-development processes. The semiotic toolbox is a set of resources to orient semiotic relations and design activities that individuals, as designers and/or inhabitants, can utilise within each unique “techno-living space”. The semiotic toolbox has a foundation of Jakob von Uexküll’s umwelt theory, and incorporates Kalevi Kull’s semiotic ecology, Cary Campbell et al.’s semiotic components, and Augustine Berque’s applicability of milieu. Various types of technologies in living spaces are analysed to examine the role of the semiotic toolbox regarding inhabitants co-developing with “techno-living spaces”. Some examples discussed in this thesis include the interrelation of semiotic components in smart home systems, being immersed within virtual reality while in a living space, and using artefacts considered as waste to construct a type of living space called Earthships.