Riiklike meetmete rakendamise mõju terroriaktide olemusele: analüüs Hiina näitel
| dc.contributor.advisor | Hõbepappel, Urmas, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Võhma, Johannes | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2019-06-17T13:40:10Z | |
| dc.date.available | 2019-06-17T13:40:10Z | |
| dc.date.issued | 2019 | |
| dc.description.abstract | Hiina Rahvavabariigi alla kuuluvates Xinjiangi ja Tiibeti piirkondades toimusid 2008. ja 2009. aastal enneolematult suuremahulised ülestõusud, millesarnast pole esinenud juba mitukümmend aastat. Hiina valitsus võttis 2010. aastal vastu uue vastupanumeetmete reformi, mis lubas kohalikel jõustruktuuridel kasutada suuremal määral vägivaldseid meetmeid ülestõusude mahasurumiseks. Järgnevatel sagenesid rünnakud ning nende olemus nende kahes piirkonnas muutus. Käesoleva uurimustöö raames uurib autor, millised muutused on toimunud pärast 2010. aasta vastupanumeetmete reformi Hiina Rahvavabariigis esinevate terroriaktide puhul. Terrorirünnakute algandmed pärinevad Globaalse Terrorismi Andmebaasist ning olemuse mõistmiseks uuritakse täpsemalt muutuseid rünnakute korraldajate seas, rünnakute läbiviimise metoodikas ning rünnakute sihtmärkide puhul Xinjiangi ja Tiibeti regioonides. Uurimustöö tulemusena selgus, et terrorirünnakute arvulise kasvuga muutusid ka teised omadused rünnakute juures. Xinjiangi puhul korraldasid rünnakuid üha rohkem uiguuri päritolu terroristid, kellel olulised sidemed suuremate terrorirünnakutega puudusid, uue meetodina võeti kasutusse sihtmärkide süütamine rünnaku käigus, mida varasemal perioodil andmete põhjal ei esinenud ning rünnaku sihtmärgiks sattus vähem tsiviilisikuid ning rohkem jõustruktuuride esindajaid ning nendega seotud tegutsejad, nagu kohalik omavalitsus. Tiibeti puhul tavapäraste rünnakute arv ei kasvanud, kuid kasvas massiliselt enesesüütamiste arv, mille Hiina valitsus kuulutas terroriaktikna klassifitseerivaks teoks aastal 2015. Uurimustöö tulemusena selgub, et ühe tegutsejana mõjutas 2010. aasta reform oma tulekuga terrorismi olemust Xinjiangi ja Tiibet piirkonnas. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5240834*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/64429 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | terrorism | et |
| dc.subject.other | rünnakud | et |
| dc.subject.other | regionaalne julgeolek | et |
| dc.subject.other | julgeolekupoliitika | et |
| dc.subject.other | reformid | et |
| dc.subject.other | vastupanuliikumised | et |
| dc.subject.other | Xinjiang | et |
| dc.subject.other | Tiibet | et |
| dc.subject.other | Hiina | et |
| dc.title | Riiklike meetmete rakendamise mõju terroriaktide olemusele: analüüs Hiina näitel | et |
| dc.type | Thesis | en |