The challenge of reset: a discourse analysis of Barack Obama’s and Dmitry Medvedev’s references to Russia and the U.S. from 2008–2012

Abstract

Laclau ja Mouffe’i (1985) teooria kohaselt peab poliitiline jõud tänapäeval võimu saavutamiseks osaliselt siduma tühja tähistaja, mis on hetkel ühiskondlikult ja poliitiliselt oluline (nt demokraatia), teatud sõlmpunktidega (nt õigusriik ja inimõigused) nii, et tunduks, et sellel hegemoonilisel artikulatsioonil puuduvad alternatiivid. Selleks aga, et hegemoonia püsiks, peab hegemoonilist artikulatsiooni üha uuesti ja erineval viisil taasesitama, et konkureerida teiste poliitiliste jõududega, kes pakuvad välja selle ühiskondlikult tähtsa tühja tähistaja alternatiivseid artikulatsioone. Poliitiline retoorika keskendubki hegemooniliste artikulatsioonide edendamisele, kasutades erinevate kuulajaskondade veenmiseks erinevaid käike.

Poliitilist retoorikat aga piiravad riigi ajaloo käigus kujunenud diskursused, mis mõjutavad riigi identiteeti ja suhteid teiste riikidega. Näiteks on Venemaa ja USA poliitikutel raske edendada stabiilset partnerlusretoorikat teise riigi kohta, kuna nii Venemaa kui ka USA kultuuris on teist riiki kaua konstrueeritud oma riigi identiteedi jaoks tähtsa Teisena. Lisaks ajaloolistele diskursustele teevad poliitilise retoorika ebastabiilseks ka tühja tähistaja muud artikulatsioonid, millega poliitik on varjatult dialoogis ja millest ta püüdleb vabaneda, kuid mis siiski tihtipeale hägustavad tema retoorikat. Käesolev väitekiri oligi suunatud selliste ebastabiilsuste ja diskursiivsete võitluste tuvastamisele Barack Obama ja Dmitri Medvedevi lausungites USA ja Venemaa vaheliste suhete kohta aastatel 2008–2012, perioodil, mil riigid proovisid omavahelisi suhteid normaliseerida.

Diskursusanalüüs, mis ühendas Laclau ja Mouffe’i diskursusteooria kriitilise diskursusanalüüsi meetoditega (deiksis ja oletused), näitas muuhulgas seda, kuidas Obama saavutas oma retoorikaga hegemoonia USA ja Venemaa suhetes tollel ajal olulise tähenduse fikseerimise sõlmpunkti, suhete taaskäivitamise (reset), üle. Samuti näitas analüüs, et suhete taaskäivitamise diskursus oli lõppkokkuvõttes nihestatud, sest Obama ei suutnud vastu võtta Medvedevi hegemoonilist artikulatsiooni, mille keskmes oli USA ja Venemaa võrdne koostöö julgeoleku küsimustes, kuna USA Kesk- ja Ida-Euroopa liitlased artikuleerisid sellist koostööd USA nõrgenenud pühendumusega nende julgeoleku tagamisele. Medvedev omakorda ei suutnud nõustuda Obama hegemoonilise artikulatsiooniga, mis rõhutas Venemaa avatust läänele, kuna Medvedevi Euroopa julgeolekulepingu projekt, mis andnuks Venemaale keskse rolli Euroopa julgeolekus, lükati tagasi, samal ajal kui raketitõrjekilp, mida Venemaa fikseeris ohuga oma riiklikule julgeolekule, loodi hoolimata Venemaa tugevast vastuseisust.

According to Laclau and Mouffe (1985), hegemony is achieved when a political force succeeds in fixing a socially important empty signifier (e.g., democracy) with specific nodal points (e.g., rule of law and human rights), so that there appear to be no alternatives to this hegemonic articulation. However, such a fixation can only be temporary. Since hegemony is inherently unstable, the hegemonic articulation needs to be constantly reproduced in various ways, to compete with other political forces articulating this empty signifier differently, in a struggle for political power. This is one of the core principles of political rhetoric.

Political rhetoric is, however, limited by discourses that have evolved throughout the history of a state and that influence its relations with other states. For instance, for politicians in Russia and the U.S, it is hard to maintain a stable partnership rhetoric about the other country because in both the other has been an important Other in the country’s identity construction for a long time. Political rhetoric is often undermined from within by other articulations, with which a speaker is in an implicit dialog, and which he/she seeks to suppress, but which often loom large at the background of what is being said. This dissertation detects exactly such instabilities and discursive struggles in the utterances of Barack Obama and Dmitry Medvedev on U.S.–Russian relations from 2008–2012, in the period when the two countries attempted to improve their dialog.

Discourse analysis, combining analytical concepts from Laclau and Mouffe’s theory with the linguistic tools from critical discourse analysis (indexicality and assumptions) performed in the dissertation demonstrated, among other things, how Obama, through his rhetoric, achieved hegemony over reset, a significant nodal point in U.S.–Russian relations at that time. The analysis also showed that the reset discourse, although successful to some degree, was ultimately dislocated because Obama could not accept Medvedev’s hegemonic articulation of reset with Russia’s and U.S.’s equal cooperation on security, since the U.S.’s CEE allies articulated such cooperation with the U.S.’s weakened commitment to protecting their security. Medvedev, in turn, could not accept Obama’s hegemonic articulation of reset with Russia’s openness to the West, since Medvedev’s project of the European Security Treaty, through which Russia would play a central role in European security, was rejected, while missile defense shield, fixed with a threat to Russia’s national security, was being, in a reviewed form, implemented despite Russia’s strong opposition.