Rahvusvahelise kliimarahastuse tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel arengumaades: Aasia riikide näitel
| dc.contributor.advisor | Toomla, Raul, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Müllerson, Raneli | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2022-06-17T10:39:48Z | |
| dc.date.available | 2022-06-17T10:39:48Z | |
| dc.date.issued | 2022 | |
| dc.description.abstract | Bakalaureusetöö autor püstitas hüpoteesi, et kliimaeesmärkide saavutamise jaoks ei piisa vaid rahvusvahelisest rahastusest, vaid rolli mängivad ka riigi valitsuse seisukohad, elanike valmisolek ja teadlikkus ning kliimamuutuste leevendamise prioritiseerimine üle majanduskasvu. Varasemates uurimistöödes on neid tegureid uuritud ja relevantseks tõestatud. Vaadeldavate riikide ehk Pakistani, India, Filipiinide ja Bangladeshi tulemused on erinevad nii välise abi summade kui ka kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamise ja taastuvenergia kasutusele võtmise puhul. Uurimistöös analüüsiti Maailmapanga ja kahe kliimarahastusega tegeleva fondi toetatud projekte riikides, nende eesmärke ja antud rahasummade suurusi. Teiste tegurite puhul analüüsiti riikide kaupa Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile esitatud dokumente kliimaeesmärkide kohta, riikide esindajate kõnesid 2021. aastal toimunud kliimakonverentsil, elanike seas läbi viidud küsitlusi ning majanduskasvu. Analüüsi käigus selgus, et kliimaeesmärkide saavutamiseks olulistes näitajates parimaid tulemusi saavutanud riigi ehk Pakistani valitsus prioritiseerib kliimamuutuste leevendamist üle majanduskasvu, rahvas on teadlik ja nõus panustama ning majanduskasv kõige aeglasem. Kliimaeesmärkide saavutamisel ei ole suudetud edu saavutada Filipiinidel ja Bangladeshis, kelle valitsused ei ole nõus ilma välise rahastuseta panustama. Nende riikide rahvastik oli kliimamuutustest teadlik, kuid ei olnud valmis enda majandusliku olukorra kehvemaks muutmisega. Indias, mis on saanud enim raha ja tähtsustab seda enim, kuid on kehtestanud süsinikumaksu, on kasvuhoonegaaside emissioonide hulk tõusnud kõige vähem. Töö tulemused vastavad püstitatud hüpoteesile ning töö tõestab, et kõige tähtsam tegur kliimaeesmärkides edu saavutamiseks on riikide valitsuste valmisolek seada kliimamuutuste leevendamine majanduskasvust ettepoole ning seejärel on olulised väline rahastus ja elanike hoiakud. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5507033*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/82671 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | kliima | et |
| dc.subject.other | kliimamuutused | et |
| dc.subject.other | arengumaad | et |
| dc.subject.other | finantseerimine | et |
| dc.subject.other | kasvuhoonegaasid | et |
| dc.subject.other | taastuvenergia | et |
| dc.subject.other | Aasia | et |
| dc.subject.other | Bangladesh | et |
| dc.subject.other | Filipiinid | et |
| dc.subject.other | India | et |
| dc.subject.other | Pakistan | et |
| dc.title | Rahvusvahelise kliimarahastuse tähtsus kliimaeesmärkide saavutamisel arengumaades: Aasia riikide näitel | et |
| dc.type | Thesis | et |