Põlevkivi kaevanduse veeärastuse mõju ümbritsevatele põhjaveekihtidele Selisoo piirkonna näitel

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida ja selgitada Kirde-Eestis paikneva Selisoo raba põhjaveekihtide veetasemete muutusi. Andmed pärinevad soo idaküljel paiknevatest seirekaevudest, mis jäävad Selisoo ja Estonia kaevanduste vahele. Kuna eelnevalt koostatud uurimused antud teemal on andnud teineteisest erinevaid tulemusi, oli vajalik täiendavalt uurida kaevanduse veekõrvalduse mõju Selisoo veebilansile kasutades värskeid põhjavee tasemete muutuste andmeid. Andmete paremaks arusaamiseks kasutati võrdluseks Estonia kaevanduse kamberplokkide paiknemist ja kaugust seirekaevudest ning piirkonnast põhjapool paikneva Jõhvi ilmajaama kliima andmeid. Urimuse tulemustest järeldub: a) Nähtav Estonia kaevanduse mõju Keila-Kukruse veekihti mõõtvate seirekaevude veetasemetele mõõteperioodi jooksul. b) Põhjavee tasemete alanemise ulatus sõltub põlevkivi kaevanduse kaugusest rabast c) Lõunapoolsemates seirekaevudes on mõju suurem. d) Põlevkivi kaevandamisega seotud kihtides (Keila-Kukruse) on põhjaveetasemete langused ulatuslikumad (~10 m), kui ülemistes kihtides (~1 m)(Nabala-Rakvere). e) Kaevanduse mõju ümbritsevatele veekihtidele on tugevalt seotud kaevandamise kohaga kaevanduse küljel. f) Kaevandustegevus lõunanurgas mõjutas veetasemeid 3000 m kaugusel, samal ajal kui kaevanduse tegevuse mõju külje keskosas oli väiksem kui 610 m. g) Praegused andmed ei näita veel veetasemete stabiliseerumist Keila-Kukruse põhjaveekihis mistõttu on soovitav seiret jätkata.