Kehalise kasvatuse ainekava muutuse kommunikatsiooni analüüs. Praktiline kommunikatsiooniprojekt

Abstract

Magistritöö „Kehalise kasvatuse ainekava muutuse kommunikatsiooni analüüs“ eesmärgiks oli avada kehalise kasvatuse ainekava muutuse olemust sotsiaalsete praktikate teooria seisukohalt, millele tuginevalt analüüsida huvipoolte kogemust ja kommunikatsiooni tõhusust perioodil november 2016 kuni aprill 2017 ning anda soovitusi kaasava kommunikatsiooni korraldamiseks. Magistritöö uurimisobjekt oli kehalise kasvatuse ainekava muutuse kommunikatsioon. Töö lähtus eeldusest, et oluline on kommunikatsiooni kaudu kehtivale ainekavale tagasiside saamine, loomaks võimalikult hästi rakendatav uus ainekava. Uuringute järgi oli senise ainekava peamine puudus selle väga lai tõlgendatavus, mis ei suunanud kehalise kasvatuse õpetajate praktikaid ühes – lastes püsivat liikumisharjumust tekitavas suunas. Seepärast käsitleti töös ainekava kui ühte olulist kehalise kasvatuse praktikat kujundavat tegurit. Samas võeti analüüsis arvesse, et lisaks ainekavale on veel mitmeid teisi tegureid, millest sõltub, kuivõrd kehalise kasvatuse tunnid liikumisharjumusi kujundavad. Huvirühmade kommunikatsioonianalüüsis jälgiti nii erinevate huvipoolte argumente kui ka argumentide muutust ja seda, millist tüüpi huvirühmad osalesid erinevate kommunikatsioonitegevuste teostamisel. Töös rakendati haridusuuringutes vähe kasutatud sotsiaalsete praktikate teooriat ning Vihalemm jt 2015 toodud tüpoloogiat koalitsioonipartnerite kohta. Töö empiiriline materjal koguti mitmetest allikatest: õpetajate fookusgruppide teisesest analüüsist, intervjuudest Tallinna ja Viljandi koolide kehalise kasvatuse õpetajatega ning Tervise Arengu Instituudi eksperdiga, osalusvaatlusest üle-Eestilisel Liikumisfoorumil, Liikumisfoorumi eel- ja järelküsitlusest, meediaartiklitest ja sotsiaalmeedia postitustest. Kehalise kasvatuse ainekava muutuse avaliku kommunikatsiooni protsessis sai eristada järgnevaid huvipooli: kehalise kasvatuse õpetajad, lapsevanemad, tervisespetsialistid, ministeeriumid ja maavalitsused, koolide ja ülikoolide esindajad, sportlased ja spordialaliitude esindajad. Ainekava muutuse kommunikatsioonis kaasati erinevaid huvipooli nii teavitusprotsessi kui ka ainekava arendamisse. Huvipooled sai kategoriseerida koalitsioonipartnerite tüpoloogia järgi innovatsioonipartneriteks, ideoloogilisteks partneriteks ja pragmaatilisteks partneriteks. Uurimistulemustest selgus, et koalitsioonipartneritega liigutakse ühise eesmärgi suunas tekitada õpilastes kehalise kasvatuse tundide kaudu liikumishuvi. Kõigist kaasamisvormidest tehti õpetajate intervjuudes kõige enam ettepanekuid. Ekspertintervjuu seevastu ei andnud rohkelt uusi ettepanekuid, vaid seadis küsimuse alla, kas just nüüd on kõige õigem aeg ainekava uuendamiseks. Liikumisfoorumi küsimustike vastustes oli napisõnalisi kommentaare väga vähe ja enamasti avaldati mõtteid põhjalikult. Sotsiaalmeedias ja meediaartiklite kommentaarides oli esmalt märgata teadmatust ainekava muutuse sisu kohta, kuid mida rohkem artikleid ja postitusi ainekava uuendamise kohta ilmus, seda objektiivsemaks muutusid arutelud. Ainekava kommunikatsiooniprotsessis keskendusid pragmaatiliste partnerite peamised sõnumid normidele ja hindamisele, ideoloogiliste partnerite sõnumid ainekava muutuse alustele ja vajadusele ning innovatsioonipartnerite sõnumid lahendamist vajavatele probleemidele. Kommunikatsiooniprotsessis oli näha, kuidas esimeste ainekava uuendamise teadete juures olid huvipooled pigem skeptilised, kuid probleeme rohkem avades hakkasid huvipooled enam kaasa mõtlema ning sisulisi ettepanekuid tegema. Tänu kaasamisele tekkis ainekava uuendamisel uusi ideid ja teemaarendusi, seega kaasamisega loodi tulevasele ainekavale lisaväärtust.