Assessment of the impact of selected dietary supplements on upper-body anaerobic power in wrestlers in simulated competition-day conditions

Abstract

Toidulisandite tarvitamine sooritusvõime akuutseks mõjutamiseks ja/või treeninguprotsessi tulemuslikkuse suurendamiseks on sportlaste seas laialdaselt levinud praktika, millel sageli (pigem enamasti) puudub ratsionaalne tõenduspõhine alus. Teaduslikud andmed turustatavate toidulisandite mõju kohta inimese organismile tihti kas puuduvad üldse või siis on napid ja vastuolulised. Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli välja selgitada kolme toidulisandina kasutatava aine – kofeiini, naatriumtsitraadi ja kreatiini – mõju treenitud maadlejate kehalisele töövõimele võistluspäevale sarnastes tingimustes. Pärast ühe, teise või kolmanda aine manustamist sooritasid sportlased vaheldumisi puhkusega neli töövõime testi, millest igaüks imiteeris kestuse ja pingutuse iseloomu poolest maadlusmatši, neli sooritust tervikuna aga võistluspäeva. Mõõdeti ülakeha lihaste anaeroobset võimsust, mis on maadluses edu saavutamise seisukohast keskse tähtsusega võimekuse aspekt. Lisaks kontrolliti nende toidulisandite mõju mõnedele ainevahetuse parameetritele, südame löögisagedusele ja kognitsioonile (sportlase tajutav pingutuse raskusaste ja väsimuse tase). Ükski kasutatud ainetest võrreldes platseeboga sooritusvõimet ei parandanud. Kofeiini mõju osutus osaliselt negatiivseks, mis avaldus tippvõimsuse langusena kolmandas ja neljanda testis kofeiini, mitte aga platseebo manustamise korral. Kõrgenenud laktaadi tase veres ja südame löögisagedus puhkepauside lõpus viitasid kofeiini taastumisprotsesse pärssivale toimele. Naatriumtsitraadi mõjul suurenes vere puhversüsteemide mahutavus ning vähenesid vereplasma mahu languse ulatus ja sportlaste poolt subjektiivselt tajutav pingutuse raskusaste „võistluspäeva“ vältel. Kreatiini manustamise puhul tõusis südame maksimaalne löögisagedus töövõime testi ajal ning samuti südame löögisagedus testijärgse taastumise varases faasis. Kreatiin (ega ka kofeiin) ei mõjutanud subjektiivselt tajutavat pingutuse raskusastet „võistluspäeva“ vältel.

The use of dietary supplements with intention to improve physical performance and/or increase the efficacy of training process is a widespread practice among athletes which often has no evidence-based basis. There is lack of scientific data regarding the impact of many marketed dietary supplements on human organism, or the data is scarce and controversial. The main purpose of this study was to determine the effects of ingestion of caffeine, sodium citrate and creatine on upper body anaerobic performance in trained wrestlers in simulated competition day conditions. In separated trials, athletes administered the aforementioned substances or placebo and then completed four performance tests with recovery periods between consecutive tests. Each performance test simulated a wrestling match and four consecutive tests interspersed with recovery periods simulated a competition day. Anaerobic power of upper body musculature was measured, considering that this is a critical factor that influences competitive success in wrestling. In addition, metabolic, perceptual and heart rate responses to performance tests were assessed. In comparison with placebo, none of the ingested substances improved upper body anaerobic performance. Caffeine even had partially detrimental influence that was revealed in a reduction in peak power across the four tests. Elevated heart rate and blood lactate levels observed between consecutive tests suggest that caffeine impaired recovery processes. Prior sodium citrate ingestion increased blood buffer capacity, counteracted reduction in plasma volume and reduced perceived exertion during simulated competition day. Creatine ingestion induced higher exercise and early recovery heart rates but (similarly to caffeine) did not affect the ratings of perceived exertion during simulated competition day.