Crystals as significant materials in new spirituality: materiality, embodiment, and commerce

Abstract

Doktoritöö eesmärgiks on uurida poolvääriskivide ehk kristallide materiaalset tähenduslikkust nende kandmise praktikas, kaubanduses esoteerikapoodides ja esoteerilistes tõlgendustes uue vaimsuse kontekstis Eestis. Doktoritöö asetub materiaalse religiooni uurimise valdkonda. Väitekiri põhineb neljal publitseeritud teadusartiklil. Töö põhineb etnograafilistel väli¬töödel ajavahemikul 2016–2022. Doktoritöö teoreetiline lähenemine on inspireeritud materiaalse kultuuri uuringutest ning materjalide ja nende kultuuriliste tähenduste uurimisest, ning teoreetiline käsitlus seostub mõningate posthumanistlike lähenemistega. Doktoritöö uurimistulemused näitavad, et kristallide kandmine on seotud inimeste igapäevaeluga vernakulaarse religiooni perspektiivis. Mõned inimesed kirjeldavad enda suhet kristallidega ka animistlikes terminites. Lisaks esoteerilisele tõlgendusele nende spirituaalsest energiast on inimeste jaoks sageli tähendusloome seisukohalt olulised poolvääriskivide materiaalsed omadused ning kehalised kogemused ja tajud nende kandmisel või ostmisel. Sensoorsed kogemused ja materiaalsed aspektid on tähenduslikud ka kristallipoodide kogemusmaastike kujundamisel ja kirjeldamisel. Doktoritöö näitab, kuidas esoteerilised, materiaalsed, teaduslikud ja kehalised diskursused põimuvad inimeste narratiivides kristallide tähenduslikkusest. Kristalle väärtustatakse ka materjalina (st mineraalidena) ning nende füüsilistele omadustele ja keemilisele koostisele omistatakse mõnikord esoteerilisi tähendusi. Kristallid võivad kandmise käigus mõnikord füüsiliselt kahjustuda või kaduda, mida inimesed tõlgendavad sageli poolvääriskivide endi materiaalse agentsusena. Doktoritöö näitab, kuidas uusmaterialistlikust teooriast lähtuvalt võib lagunemisel olla kultuuriline tähendus religiooni materiaalsete väljendusvormide uurimisel.

The aim of the dissertation is to examine the material significance of semi-precious stones, or crystals, in practices of wearing them, their trade in esoteric shops, and their esoteric interpretations within the context of new spirituality in Estonia. The research is situated within the field of material religion. This dissertation is based on four published scientific articles and on ethnographic fieldwork conducted between 2016 and 2022. The theoretical approach is inspired by material culture studies and research on materials and their cultural meanings, and is also connected to certain posthumanist approaches. The results of the dissertation show that wearing crystals is connected to people’s everyday lives from the perspective of vernacular religion. Some people also describe their relationship with crystals in animistic terms. In addition to esoteric interpretations of their spiritual energy, the material properties of semi-precious stones, as well as bodily experiences and sensory perceptions when wearing or purchasing them, are often important for processes of meaning-making. Sensory experiences and material aspects are also significant in shaping and describing the experiencescapes of crystal shops. The dissertation demonstrates how esoteric, material, scientific, and bodily discourses intertwine in people’s narratives about the significance of crystals. Crystals are also valued as materials (i.e., minerals), and their physical properties and chemical composition are sometimes attributed esoteric meanings. During use, crystals may occasionally become physically damaged or get lost, which people often interpret as expressions of the material agency of the semi-precious stones themselves. The dissertation further shows that, from a new materialist perspective, processes of decay may hold cultural significance in the study of the material expressions of religion.