Riiklikku õppekava täiendavad õpitegevused meediaõpetuse arendamiseks Tartu maakonna koolide näitel

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli kaardistada hetkeolukord Tartu maakonna üldhariduskoolide meediapädevuse arendamises, leida ja tuua välja erinevused neis ning luua ettekujutus hetkeolukorrast - eesmärkidest, teemadest, õpiväljunditest ja nende seotusest riiklike õppekavadega. Seda kõike kolmanda ja neljanda kooliastme vaatlusel. Tööst on välja jäetud erivajadustega lastele haridust pakkuvad koolid ja venekeelsed koolid. Töö olulise osa moodustab ka analüüs minu enda kogemusest meedia valikaine õpetajana Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. Bakalaureusetöö uurimisküsimuseks on, kuidas toetatakse kolmanda ja neljanda kooliastme õpilaste meediapädevuse arendamist Tartu maakonna koolides lisaks riiklikule õppekavale. Ehk milliseid õppevorme, eesmärke ja teemasid kasutatakse ning milliseid õpiväljundeid kavakohaselt saavutatakse. Küsimusele vastuste leidmiseks kasutasin uurimismeetodina kvalitatiivset sisuanalüüsi. Töö on ühiskonna jaoks oluline, sest meediapädevad inimesed oskavad hinnata meediast nendeni jõudva info kvaliteeti ning analüüsida seejärel põhjalikult ühiskonnas toimuvaid protsesse. Kriitilised ja analüüsivõimelised meediatarbijad aitavad kaasa demokraatliku ühiskonna arengule ja jätkule ning kvaliteetse meedia levikule ühiskonnas. Eestis kehtivates põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades, millest omakorda lähtuvad koolide õppekavad, on meediaõpetus käsitletud ebasüstemaatiliselt mõnede üksikute meediatemaatiliste teemadega meediateksti kirjutamise kohta emakeele ja sotsiaalainete valdkonnas (Ugur, 2010: 18). Koolide kodulehtede ja õppekavade analüüsist selgus, et valimi koolides on meedia valikmoodul ühel koolil, meedia suunaaine kahel koolil, meedia valikkursus viiel koolil, meediaõppesuund ühel koolil, meedia huviring neljal koolil, koolileht üheksal koolil, kooliraadio kahel koolil, kooli YouTube'i kanal neljal koolil ja fotokroonika ühel koolil. Kogutud andmete põhjal toetub valimi 42 üldhariduskoolist õpilaste meediapädevuse arendamisel ainult riiklikule õppekavale 27 kooli. Ülejäänud arendavad õpilaste meediapädevust kas õppetöö formaalse või mitteformaalse osana. Lähemalt analüüsisin seitset kooli, kes arendavad õpilaste meediapädevust lisaks riiklikus õppekavas ettenähtule ka mõnes muus õppevormis osana formaalsest koolitööst. Saadud andmete põhjal järeldan, et õpilaste meediapädevuse arendamisel seatud eesmärkides, teemades ja õpiväljundites analüüsitud seitsmes koolis (pluss Tartu Miina Härma Gümnaasiumis) ei ole märgata suuri taseme vahelisi erinevusi kolmanda ja neljanda kooliastme vahel. Arvestades analüüsitud koolide meediapädevuse arendamist nii oma vormi, eesmärkide, teemade ja õpiväljundite kui ka vastavusest riiklikus õppekavas kehtestatuga, võin väita, et valitud koolid on oma tegevusega heaks eeskujuks Tartu maakonna koolidele.