LGBT+ teismelised räägivad ümbritsevate inimeste suhtumisest nende seksuaalsesse orientatsiooni

Abstract

Meil ei ole andmeid, palju on Eestis LGBT+ teismelisi, kuid kui me teame, et meil on olemas antud kogukonda kuuluvad täiskasvanud, võib oletada, et meil on ka seksuaalvähemuste sekka kuuluvad noored. Kuigi meil endi noorte kohta statistikat ei ole, määratlevad 16% 14-29 aastastest eurooplastest end seksuaalse orientatsiooni põhjal LGBT+ kogukonda kuuluvaks (Dalia Research, 2016). LGBT+ on neutraalne ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud lühend seksuaalvähemuste tähistamiseks (lesbi – naised, kes tunnevad emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet naiste vastu; gei – mehed, kes tunnevad emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet meeste vastu; biseksuaal – emotsionaalne ja seksuaalne tõmme nii meeste kui ka naiste vastu; transseksuaal – mees või naine, kelle bioloogiline sugu ja sooidentiteet on omavahel vastuolus ning kes võib soovida jäädavalt muuta oma bioloogilist sugu ja väliseid sootunnuseid, et hakata elama vastassoo rollis) (Vanderbilt University, i.a.). Teismelised on oma ea tõttu haavatav grupp inimesi, kes vajavad mõistmist, tuge, kuuluvustunnet ja probleemide korral varajast märkamist. Teismeliste jaoks on oluline, et neid võetaks kui võrdset inimest, kellel on enda arvamus, soovid ja mõtted. 2011. aastal küsitletud 135 LGBT+ inimesest (Veske, 2011) oli seksuaalse orientatsiooniga kooli ajal avalikuks tulnud vaid viiendik, sest kardeti kiusamist ja julgusest jäi puudu. Seksuaalvähemuste hulka kuulunutel oli kooli ajal levinud probleemideks madal enesehinnang, pidev eneseväljenduse kontrollimine, enda seksuaalsuse kaitsmine, alandamine, solvamine ning negatiivsed kommentaarid LGBT+ inimeste kohta (Veske, 2011). Teadaolevalt ei ole seni Eestis uuritud noorte enda tõlgendusi lähtuvalt enese seksuaalse määratlemisega kaasnevatest emotsioonidest, avalikuks tulemisega seotud rõõmudest ja probleemidest ning enda ümbritseva ühiskonna tajumisest. On uuritud homofoobse suhtumise ning stereotüüpide levikut (Veske, 2011), õiguslikke teemasid, seksuaaltervist ja ühiskonnapoolseid hoiakuid ning suhtumist (Papp ja Kütt, 2011), seksuaalvähemustesse kuuluvate naiste koolikogemuse tõlgendusi lähtuvalt seksuaalsest identiteedist (Ney, 2013) ning Eesti geide identiteedi kujunemist heteronormatiivsuse taustal (Moltšanov, 2013). Lisaks on veel tehtud mõningaid uuringuid uurimaks LGBT+ teemasid, kuid intervjueeritavaks on olnud peamiselt täiskasvanud, kes on rääkinud enda kogemusest kooli ajal. Nagu me teame, siis tänapäeval muutub ja areneb ühiskond kiiresti, muutuvad ühiskonnaväärtused ja inimeste teadmised. Antud bakalaureusetöö eesmärgiks on mõista LGBT+ noorte kogemusi nende lähisuhtevõrgustiku suhtumisest nende seksuaalsesse orientatsiooni. Uurimuse läbiviimiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit. Andmete kogumiseks viisin läbi neli poolstruktureeritud intervjuud ennast LGBT+ orientatsiooniga määratlenud tesimelistega. Bakalaureusetöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis annan ülevaate teoreetilisest raamistikust. Teises peatükis tutvustan nii uurimismeetodit, uurimuses osalejaid kui ka analüüsimeetodit. Bakalaureusetöö lõppeb kolmanda osaga, ehk arutleva analüüsi ja kokkuvõttega.