Lantanoidide 2,9-bis(1,2,4-triasiin-3-üül)-1,10-fenantroliiniga eraldamise modelleerimine DFT arvutustega

Abstract

Käesolevas töös uuriti tihedusfunktsionaali teooria PBE0 meetodiga 2,9-bis(1,2,4-triaiin-3-üül)-1,10-fenantroliini ja tema broomderivaatide BTPhenBr ja BTPhenBr2 komplekseerumis-reaktsioone lantanoididega. Iseloomulik on kompleksi moodustumine, kus lantanoidikatiooniga on seotud kaks ligandi molekuli. Komplekseerumisreaktsiooni energia, entalpia ja Gibbsi energia absoluutväärtused kasvavad lantanoidide iooniraadiuse vähenedes. Ln-N sidemed on suures osas elektrostaatilised, seega laengutiheduse suurenedes perioodis vasakult paremale komplekseerumisenergia absoluutväärtus suureneb, kompleks muutub stabiilsemaks ning Ln-N sidemepikkused muutuvad lühemaks. Fenantroliini molekuliosaga on Ln-N sidemed natuke lühemad ja tugevamad kui triasiin molekuliosaga.